Plekkidega õunad ja anonüümsed tomatid ehk kes on suurimad toiduraiskajad?

Prügikastidesse jõuab iga päev hingematvates kogustes täiesti söögikõlbulikku toitu. Kas me saame ise midagi teha, et see kogus väheneks ja milliseid häid harjumusi saame edasi kinkida tulevastele põlvedele ja kogu planeedile?

Eestis jääb aasta jooksul tarbimata ning lõpetab toitlustusasutuste, kaubanduse, toidutööstuse ning kodumajapidamiste prügikastis ligikaudu 84 000 tonni inimtarbimiseks mõeldud toitu või toiduaineid. Oleme harjunud sellega, et toit on kergesti kättesaadav ning seega ka omamoodi iseenesestmõistetav. 
Minnes toidupoodi, ei mõtle me sageli ostetava toidu päritolule, valmistajatele ja kasvatajatele või toidu tootmiseks kulunud ressurssidele. Toit on muutunud anonüümseks, sest pingutus ja vaev, mis kulub toidu lauale jõudmiseks, on minimaalne. Toidu anonüümsusega kaasneb kergekäelisus, millega koheldakse pikemalt seisnud või ülejäänud toitu – lihtne on toitu ära visata, kui tundide pikkuse jahtimise või seenel käimise asemel tuleb vaid korraks poes käia. Üks Eesti inimene viskab aasta jooksul kodus prügikasti ligi 26 kilogrammi toitu – kolmandiku võrra enam kui veel seitse aastat tagasi.