Maria blogi: näen, et lapse keha jõuab veel koolis käia, aga vaim on väsinud

Maria räägib seekord sellest, kuidas tema esimese klassi laps on kevadeks koolist väsinud - laps, kes muidu ei unusta ühtegi asja, on muutunud hajameelseks. Kas vaja on tõesti spetsialisti abi või on tegemist lihtsalt kevadväsimusega?

Kaks nädalat on jäänud selle hetkeni kuni suurem laps saab vaheajale jääda. Meil ausalt pole ühtegi plaani selleks ajaks, aga ma väga ootan seda päeva.

Nimelt näen ma iga päev, kuidas lapse keha veel jõuab koolis asju kaasa teha, aga pea on juba ammu endaga kusagil puhkerežiimil. Järjest rohkem tuleb õpetaja poolt märkuseid, et tegemata on jäänud kas tunnitöö või iseseisev töö või on õigeaegselt esitamata jäänud kodune töö. Tegelikult mu laps ju on teinud oma kodutöö õigeaegselt valmis ja siis kandnud seda paberit paar päeva kotis nii, et on täiesti läinud meelest õpetajale üle anda. Minu laps, kes ei unusta muidu mitte ühtegi asja, on muutunud täiesti hajameelseks. Lisaks olen hakanud märkama tema juures nüüd neid jooni, millest õpetaja on ka varem rääkinud - koolitöid tehes hajub tema tähelepanu väga kergesti ning kuna nüüd vahepeal oleme saanud ära käia ka psühhiaatri juures ja oleme suunatud edasi järgmise spetsialisti juurde, loodame varsti saada asjas natuke selgust. Kas tegemist on tõesti teemaga, mille puhul laps vajab eraldi tuge või lihtsalt mingi faasiga - seda näitab aeg.

Ta käib alles esimeses klassis

Pean siiski meeles pidama seda, et laps on koolis esimest aastat. Esimest aastat oma elus, mil päevi täidab intensiivne õppimine kiires tempos, puuduvad puhkamiseks võimalused ja müratase on tunduvalt kõrgem sellest, millega ta harjunud on. Lasteaias käimist ei saa siiski kooliga võrrelda - kui lasteaias kulgetakse hoopis aeglasemas rütmis - neil on mänguaeg ja uneaeg, siis koolis on kogu aeg tempo peal. Tempo on isegi selline, et vahel saab harjutuste lehele vaid nimi kirja, enne kui see juba “koduseks lõpetamiseks” koolikotti rändab. Lugeda on vaja veel mitu raamatut kohustuslikku kirjandust ja samal ajal siis olla eeskujulik kõikides kontrolltöödes. Lisaks sellele kõigele on käes kevad, mil paratamatult on kõigil aku veidike tühi. Ma tunnen isegi, et mõnel päeval ei tahaks üldse voodist välja tulla, sest mentaalselt ei jaksa. Keha veel tuleb toime, aga vaim on väsinud.

Plaanivaba laadimine

Seega siis ootame seda, et see pikk nädalalõpp rahulikult pere keskel natuke kosutust tooks. Jätame ära alguses planeeritud väljasõidud, sest vahel on hea, kui saab nädalavahetusel lihtsalt niisama olla ja täiesti plaanivabalt molutada. Just selline lihtne niisama olemine on kõige parem viis akude täitmiseks. Loodame, et siis ka lapsel on võimalus puhata ja oma vaim valmis panna veel viimaseks pingutuseks enne vaheaega.