ATH diagnoos täiskasvanuna: sain kahel korral depressiooni diagnoosi, kord kahtlustati bipolaarset häiret. Ja alles siis selgus tõde

“Mis sa oled nüüd puudega või?” küsis üks vähem delikaatne sõber jahmunult, kui talle oma aktiivsus- ja tähelepanuhäirest kilkasin. Tjah, kuidas võtta.

Test oli lihtne. Mu pea külge pandi andur ning ma pidin istuma ja jälgima arvutiekraanil vahelduvaid kujundeid. Kui järjestikku tuli kaks sama­sugust kujundit, pidin vajutama puldi ainsat nuppu. Ei midagi keerulist. Ülesanne pidi kestma vaid 20 minutit.

Kella vaatekauguses ei olnud, seega arvan, et katse algusest oli möödunud mõni tund, kui olin surmani tüdinud ning tundsin vastupandamatut soovi püsti tõusta ja öelda, et ma enam ei jaksa. Meeleheitele eelnesid hajevil mõtted, kui ma sundisin end vägisi ekraanile keskenduma, ja hetked, kui sain aru, et olin ekraani jälginud seda tegelikult nägemata. Umbes tunni pärast tundsin taas, et ma enam ei suuda, aga ponnistasin siiski edasi ja sain lõpuks ka väärilise tasu: kabineti nurgas istunud meditsiiniõde ütles, et 20 minutit on möödas ja võin lõpetada.

Depressioon ja bipolaarne häire

Kuni tänavu talveni ei saanud ma enda käitumismustrite põhjusele jälile. Olen abi otsinud. Kahel korral saanud depressiooni diagnoosi, üks kord kahtlustas arst bipolaarset häiret. Seda siiski tuvastamata jäi ta depressioonidiagnoosi juurde ja suurendas ravimidoosi. Kuni ühel päeval sattus sõbranna jutu sees mainima, et tal on ATH. Kui ta oma sümptomeid kirjeldas, vajus mul suu lahti. Oi, minul on ju ka nii!