Ämmaemandad said ettevalmistuse ja oskused koduvisiitide tegemiseks

27. aprillil lõpetasid 21 ämmaemandat mitmekülgse koolitusprogrammi ja on valmis alustama sünnitusjärgsete koduvisiitidega, et olla toeks äsja lapse saanud peredele. Projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ tegevuste eesmärk on suurendada ema, lapse ja pere heaolu ning testida koduvisiitide tegevusmudelit.

„Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. Ämmaemanda kodukülastustega saame pakkuda lapsevanematele õigeaegset, asjakohast ning professionaalset tuge lapse kasvatamisel,“ ütles Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Gerli Lehe ning lisas, et peresid toetavaid teenuseid on vaja järjepidevalt arendada ja pöörata tähelepanu abivajaduse varajasele märkamisele.

Eesti Ämmaemandate Ühingu president Liis Raag rõhutas, et projekti raames luuakse perede ja ämmaemandate vahel usalduslik ja austav suhe, mis lähtub ämmaemandusabi kuldstandardist. „Kui lapse ootuse, sünni ja sünnitusjärgsel ajal on perel „oma“ ämmaemand, saab ta pakkuda naistele ja peredele järjepidevat hoolt ja tuge pereks kasvamise teel. Sellise mudeli kasutamine annab paremad tulemused nii vastsündinu tervisenäitajate, sünnituse kulu kui ema rahulolu osas.“

„Koduvisiidid aitavad peredel kiiremini kohaneda lapse sünniga kaasneva elumuutusega ning pere saab kohe alguses teha tervist ja heaolu soodustavaid valikuid,“ sõnas Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige ja projektijuht Tiina Tõemets ja lisas, et vajadusel saab ämmaemand kaasata teisi spetsialiste, kes on perele toeks keerulisemate küsimuste lahendamisel.

Ämmaemandad läbisid kaheksast moodulist koosneva koolitusprogrammi, milles said ülevaate koduvisiidi tegevusmudelist ja riskis pere toetusteekonnast ning asjakohastest õigusaktidest, lisaks olulisi teadmisi positiivse vanemluse toetamisest kuni psüühikahäireteni sünnilähedasel perioodil. Ämmaemandad õppisid tundma ja kasutama kahte pere riskide hindamise vahendit – Edinburghi Depressiooni Skaala (EPDS) ja Calgary sõelumisvahend.

Koolitatud ämmaemandad teevad pilootprojekti koduvisiite kuni 2023. aasta kevadeni. Seejärel analüüsib projekti meeskond koos ekspertidega tegevusmudelit – kas tegevused olid tõhusad, kas ja millised muudatused oleks vaja teha mudeli laiemaks kasutusele võtmiseks. Pilootprojekti lõpuks 2023. aasta augustis valmib lõpphinnang ämmaemandate koduvisiitide tegevusmudeli sobivuse kohta Eesti ühiskonnas.

Koolitatud ämmaemandad teevad pilootprojekti koduvisiite kuni 2023. aasta kevadeni. Seejärel analüüsib projekti meeskond koos ekspertidega tegevusmudelit – kas tegevused olid tõhusad, kas ja millised muudatused oleks vaja teha mudeli laiemaks kasutusele võtmiseks. Pilootprojekti lõpuks 2023. aasta augustis valmib lõpphinnang ämmaemandate koduvisiitide tegevusmudeli sobivuse kohta Eesti ühiskonnas.

Projektiga liitunud ämmaemandad pakuvad pärast lapse sündi koduvisiite oma teeninduspiirkondades Tartus, Valgas, Võrus, Rakveres, Türil, Viljandis, Ida-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal. Ämmaemandatele on projekti vältel tagatud mentorlus ja süsteemne nõustamine.

Maailmas kasutatud sünnitusjärgsete koduvisiitide programmidel on olnud positiivsed tulemused – vähenevad lapsevanema depressiooni sümptomid, paranevad vanemlikud oskused ja toimetulek, väheneb lapse väärkohtlemise ja hooletusse jätmise sagedus. See kõik mõjutab lapse ja pere heaolu.

Projekt on rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ meetme „Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil“ elluviimiseks.