Lotte nuputab: mida peale hakata prügiga
1. Kõige tähtsam – osta vähem asju. Kindlasti ära osta neid asju, mida Sul tegelikult vaja ei ole. Kui võimalik, osta asju pakendivabalt. Või siis sellise pakendiga, mida on lihtne ringlusesse võtta. Nii tekib ka vähem prügi.
2. Maailmas on juba väga palju asju olemas. Me ei peaks neid järjest juurde tootma. Seetõttu – kui vajad midagi, mõtle enne uue ostmist, kas saaksid ehk sama asja soetada kasutatuna.
3. Kui sul on aga juba kodus jäätmed tekkinud, siis on äärmiselt oluline need liigiti koguda ja ära anda.
Kuidas jäätmeid liigiti koguda?
1. Number üks on alati see, et võta kodustest jäätmetest välja biojäätmed – need rikuvad muud jäätmed, mida saaks ehk muidu ringlusse võtta ning lisaks on biojäätmed ise väga lihtsasti ringlusesse võetavad – näiteks komposti või gaasi tegemiseks. Loe pikemalt siit
2. Number kaks on kindlasti pakendid. Pakendeid on väga palju erinevaid ja seetõttu peaks neid ka eraldi koguma mitmeks eri kategooriaks. Kõige parem on alustada klaasist: kogu eraldi klaaspakendid – need on pudelid ja purgid. Klaas on lihtsalt nii hea materjal – seda saab ringlusse võtta väga lihtsasti ning lõpmatu arv kordi. Teise kasti või kotti kogu eraldi näiteks plast- ja metallpakend. Muidugi kogu eraldi pandipakendiga taarat – selle eest saad ju isegi oma raha tagasi. Kolmandaks oleks hea eraldi koguda ka paber- ja papp-pakendeid ning nendega koos ka vanapaber. Vaata vanapaberi kohta videot siit. Vii eraldi kogutud pakendid kindlasti õigetesse konteineritesse – alati on võimalus tellida omale konteiner ka maja juurde. Uuri lahendusi internetist!
3. Muidugi ei hakka me isegi lisama, et kõik ohtlikud jäätmed tuleb kindlasti koguda eraldi ja viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikud jäätmed ongi päriselt ohtlikud: kui need satuvad loodusesse või ka näiteks prügimäele, võivad nad tekitada kahju nii keskkonnale kui inimeste tervisele. Ohtlikud jäätmed on näiteks: patareid ja akud, ravimid, kodukemikaalid, värvi- ja lakijäägid, säästupirnid jmt.
