„Lapsed saavad oma esimese kokkupuute ekraani, oma seadmega juba päris titeeast, ühe- kaheaastased lapsed toimetavad nendega juba üsna sageli. Teevad midagi näpuga ning vaatavad ekraani. Teadlikum ekraani kasutamine hakkab aga nelja-viieselt. Nemad on juba päris aktiivsed nii koos vanemaga kui ka üksi nutiseadet kasutama,” kommenteerib Malle Hallimäe.

Podcast’is osalenud Aveli tõdeb, et tema sai oma esimese telefoni üsna hilja – alles teises klassis. „Ma olin selle koha pealt ajast väga maha jäänud. Teistel oli juba lasteaias või vähemalt esimeses klassis oma telefon,” ütleb ta. Aveli tõdeb ka, et esimesed sammud internetis võivad olla üsna hirmutavad. Eriti kartis ta, et võib tõmmata alla mõne mängu, mis toob emale suure arve.

Selleks et nii vanematel kui ka lapsel oleks hea tunne internetis käia, on Malle sõnul vaja enne lapsele nutiseadme andmist pidada maha oluline vestlus. „Kõigepealt peaks ütlema seda, et nii nagu igas keskkonnas ja ruumis, kus me viibime, on see siis kodus, kinos, lasteaias, teatris või mujal, tuleb samamoodi viisakalt ja hoolivalt käituda ka internetis. Internet on lihtsalt üks lisaruum, kus me viibime.”

Kindlasti tuleks lapsega rääkida ka ohtudest. „Täpselt nii nagu tänaval või kaubanduskeskuses ei hakka me võõra inimesega rääkima, ei usalda talle oma isikuandmeid, nii on ka internetis. Lapsele tuleb selgitada, et kui võõras saadab sõbrakutse või teeb suurepärase pakkumise, siis ei tohi seda vastu võtta,” täiendab ta. Selleks et laps tunneks ennast internetis hästi ja saaks seal hakkama, soovitab Malle esialgu koos lapsega nutiseadet kasutada. „Päriselus ju ka hakkame alguses koos lapsega tänavatel käima ja hiljem, kui talle on need kohad ja teed tuttavad, ta teab, kuidas liigelda ning mida silmas pidada, siis suudab ta hiljem seal iseseisvalt ringi liikuda,” lisab ta.

Viimasel ajal koguvad populaarsust ka vanemliku kontrolli pakkuvad rakendused, mis võimaldavad osa internetiaadresside külastamist keelata ja piirata ka nutitelefoni kasutusaega. Kui vanem otsustab neid kasutada, siis tuleks tal ka lapsele selgitada, mis eesmärgil neid kasutatakse ning kuidas need toetavad lapse turvalist interneti ja seadme kasutamist.

Nii nagu liikluskorralduse reegleid, soovitab Kerli tutvustada ka nn meie pere internetikasutamise reegleid ja kindlasti olla ka ise eeskujuks. „Isiklik eeskuju on siinkohal väga oluline. Kui vanem tuleb koju ja istub ise pikalt nutiseadmes, siis see annab ka lapsele vale ettekujutuse digiseadmete mõistlikust kasutamisest,” ütleb ta.

Kuidas teha nii, et laps tuleks rääkima, kui midagi on internetis juhtunud, kas ekraanipiirang on vajalik ja mis on need asjad, mida postitada ei tasuks, kuula juba podcast’ist:

1x
00:00

Asjakohast infot leiad ka lehelt www.targaltinternetis.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid