Sinu beebi areng: esimene elukuu
See võib olla vägagi väsitav, eriti kuni selle umbes kuue nädala pärast saabuva imelise hetkeni, mil enda suureks rõõmuks avastad, et beebi laseb sul juba vahel kogu öö magada, kirjutab Sally Ward oma ülimenukas raamatus "Terane laps."
Esialgu ei suuda sinu beebi ise peaaegu mitte midagi teha. Tema kontroll oma keha üle piirdub võimega pöörata pea automaatselt rinna või luti poole. Ta kisab valjult ja sageli, aga esimestel elunädalatel on raske aru saada, mida ta sellega öelda tahab. Siiski on tal juba päris alguses vahendeid maailma tundmaõppimiseks. Ta näeb ja kuuleb (ehkki veel mitte nii hästi kui hiljem), tunneb maitset ja lõhna. Ka nahk on tähtis sensoorne piirkond, mille kaudu laps võtab vastu teateid välismaailmast, tajub soojust, teise inimese puudutust ja mugavust.
Lapsel on hämmastav suhtlemisvõime ja ehkki tal sündides ei ole veel vahendeid oma teadete edasiandmiseks, on need kolmekuuselt juba selgesti märgatavad!
Ära unusta, et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut. Iga laps areneb oma tempos, jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapsel ei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanuses.
Kui sinu laps on pisut vanem, siis beebi teise elukuu kohta loe SIIT, kolmanda elukuu kohta loe SIIT ja neljanda elukuu kohta SIIT!
Esimene elukuu
BEEBI SUHTLEB
Selles alapeatükis kirjeldame nagu edaspidigi kommunikatsioonivõime ja keelelise arengu staadiume ning kõrvutame neid arenguga teistes valdkondades. Selle osa eesmärk on panna sind märkama oma lapse arengut, jagada selle kohta teadmisi ning õpetada sind oma võluvast lapsest rohkem rõõmu tundma. (Pea siiski meeles, et lapsed arenevad erineva kiirusega ja nii varases eas mõjutab arengutempot seegi, kas laps on sündinud nädala võrra enne või pärast õiget aega.)
Vastsündinu on abitu ja sõltub täiesti teistest, ent on siiski teda ümbritsevate täiskasvanutega suhtlemiseks hämmastavalt hästi varustatud. Sünnihetkest peale on tal kalduvus teiste inimestega emotsionaalseid suhteid sõlmida ning peagi võime näha, et ta püüab neid suhtlema meelitada.
Varsti pärast sündi ilmutab laps oma suhtlemiskalduvust sellega, et rahuneb, kui temaga räägitakse, ta sülle võetakse ja talle silma vaadatakse. Loodus on asjad nii korraldanud, et laps suudab oma pilgu kõige paremini fookustada kaugusele, mis lahutab teda süles olles ema näost.1 Ta ilmutab huvi ka helide vastu, vähendab heliallika lähenedes oma aktiivsust ning esimese elukuu lõpuks vaatab heli suunas.
Ta kisab sageli, ent peagi hakkab kuuldavale tooma kisast erinevaid täishäälikutest koosnevaid helisid. Säärane häälitsemine ei ole selles eas veel kommunikatiivne, ent laps saab oma pilguga ning kisa ja muu rahulolematust väljendava tegevusega või selle lõpetamisega oma erksuse ja rahulolu astmest sellegipoolest selgelt märku anda.
Esimestel elunädalatel imik kisab ning tekitab ka teisi, oma keha talitlusega seotud helisid, näiteks luksub ja röhitseb. Kuigi neid helisid ei kasutata selles vanuses veel teadlikult kommunikatsiooni eesmärgil, reageerivad ümbritsevad täiskasvanud neile helidele ja imiku pilgule ning sillutavad sellega teed hilisemale tõelisele suhtlemisele; laps hakkab tänu täiskasvanu reageeringutele mõistma, et erinevad käitumisviisid viivad erinevate vastusteni.
Näiteks laps kisab või on muul viisil rahulolematu ning ema ütleb: „Ahaa, sa tahad, et ma sul mähkme ära vahetaksin!”; laps vaatab mänguasja poole ja ema sõnab: „Sa tahad mõmmit vaadata!” ning toob lelu lapsele lähemale.
Nägu tõmbab endale lapse tähelepanu ning inimnäol on mitmeid omadusi, mida laps vaatamisel eelistab: kolm, mitte kaks mõõdet, kontrast tumeda ja heleda vahel ning kõverad, mitte sirged jooned.
Juba 36-tunnine laps eelistab oma ema nägu kujutava video vaatamist võõrast nägu kujutava video vaatamisele ning see räägib lapse võimest hämmastavalt kiiresti õppida. Samuti vaatab ta pigem inimeste kui loomade või elutute objektide liikumist. Vastsündinu suudab suurepäraselt jäljendada keelenäitamist ja suu pärani ajamist, kui seda talle ette näidata, see oskus aga mõne nädala pärast kaob. Ta suudab matkida ka kurbust, rõõmu ja üllatust väljendavaid näoilmeid. Miks need oskused selles eas vajalikud on, pole täpselt teada.
Kuidas oma beebit paremini mõista? Beebikeele tõlkeraamatu leiad SIIT!
Laps hakkab tegema algelisi katseid maailma uurida. Ta pöörab pea valguse poole ja ehkki tema nägemine pole veel binokulaarne, tunneb ta ära püsiva suuruse ja kujuga objektid, mida talle näidatakse erinevast vaatenurgast ja erinevalt kauguselt. Juba selles väga varases staadiumis eristab laps risti, ringi ja kolmnurka.
Tal on veel vähe võimu oma keha üle, mistõttu liigutused on katkendlikud ja kontrollimatud. Nagu kõik selgroogsed, saavutab laps kõigepealt kontrolli oma pea üle, järgneb kere ja alles siis tulevad jalad. Selles vanuses suudab laps mõne sekundi pead püsti hoida, kui teda kaenla alt toetada. Teda iseloomustavad reflektoorsed tegevused, mis hiljem muutuvad sihipäraseks, näiteks haarab ta kinni kõristist, kui ta käsi selle vastu puutub. Kui teda püsti hoida, ilmutab ta täielikku koordineeritud kõndimisrefleksi, ent see kustub mõne nädala pärast.
TÄHELEPANU
Selles vanuses imiku tähelepanu iseloomustab kaks hämmastavat omadust. Esiteks on tema tähelepanu äärmiselt ebapüsiv ning teiseks puuduvad tal täiesti igasugused mehhanismid, mis aitaksid tal toime tulla tähelepanu häirivate teguritega.
Esimesel elukuul hoiab ta oma pilgu mänguasjal vaid väga lühikest aega. Samuti püsib ta pilk vaid hetke sinu näol ning kui sa teda toidad, õnnestub sul vaid viivuks ta pilku tabada.
KUULAMINE
Võime kuulata, mis tähendab võimet soovitud helile keskenduda, oma tähelepanu sellel hoida ning soovimatud helid oma tähelepanuväljast välja lülitada, hakkab arenema sünnist peale ning läbib oma arengus mitu etappi. Küpsuse saavutamiseni on pikk tee. See on valdkond, mida sageli alahinnatakse ja mis hooletusse jäetakse, ehkki see on keelelise ja intellektuaalse arengu seisukohast otsustava tähtsusega. Ühtlasi allub see valdkond kergesti keskkonnamõjudele, nagu võid veenduda kõiki selle pealkirjaga alapeatükke lugedes.
Ema ja isa hääle tunneb laps ära juba esimesel elupäeval, ning asjaolust, et ta on neile helidele veelgi vastuvõtlikum siis, kui need on salvestatud sellisel kujul, nagu neid võiks kuulda emaüsas asuv loode, võib järeldada, et kuulamine saab alguse juba sünnieelses eas.
Ta reageerib ka telerist ja raadiost tulevatele häältele, mis on ümbritsenud tema ema raseduse ajal.(Õigupoolest on ta helisid sünnihetkeks kuulnud juba kaks kuud, sest kuulmissüsteem hakkab tööle juba seitsmendal raseduskuul.)
Vastsündinu kuulmine ei ole veel nii terav kui täiskasvanul16, aga tal kulub kõigest mõni päev, et hakata eristama oma kisa salvestust teiste imikute kisa salvestusest, samuti laste tegelikku kisa arvutisimulatsioonist: esimesel juhul reageerib imik tugevama kisaga. Selles eas eelistab laps suurema helikõrgusega ja meloodilist kõnet rohkete hääle-tõusude ja -langustega.
Kuulamisest annab tunnistust ka reflektoorne pöördumine madalate vaiksete helide poole ning tegevuse peatamine, kui lähedusest kostab uusi helisid. Esialgu reageerib laps paljudele helidele oma ümbruses ühtviisi, sest vaid vähestel helidel on tema jaoks tähendus. (Kas sa suudad ette kujutada, et sa ei tea, mida tähendab tassi kõlksatus vastu alustassi või võtme ragin lukuaugus?)
Siiski suudab laps juba mõne nädala pärast anda tähenduse mitmele sageli korduvale tähtsale, näiteks toitmisega seotud helile. Esialgu peavad helid talle selleks olema väga lähedal, kui ta aga helisid ja nende allikaid juba paremini seostab, tunneb ta neid ära ka kaugemalt.
Videot selle kohta, kuidas vaid paari sekundiga nutvat beebit rahustada, vaata SIIT!
Allikas: Sally Ward "Terane laps", ilmunud Maalehe raamatusarjas "Tarkusepuu."
