Ikka sedasi, et keegi ei näe — nagu Eesti mehele kohane, salaja


Ikka sedasi, et keegi ei näe — nagu Eesti mehele kohane, salaja
Unsplash

Mul on üks väga eriline sõbranna, kes sai tütre päev enne, kui mina Kuti, ning nüüd, kui Tirts sündis, sai temagi uue beebi — ehk siis me oleme praegu oma väikestega üsna ühes paadis. Kui tema läks oma uue titaga koju, kallas suurem tüdruk poisi kohe kallistuste, muside ja suure armastusega üle. Sõbranna üks suuremaid ülesandeid iga päev on nüüd jälgida, et õe suur hellus väiksemale liiga ei teeks. Ja siis on minu Kutt — naljalt lähemale, kui pool meetrit pole nõus väikesele õele minema.

Vahepeal natuke sokke loendab ja kakub tal jalast, või proovib lutti suhu sättida, aga sellega lähedus üldiselt piirdub. Kui olen püüdnud lapsi korraga pildile saada, käib see suure lubaduse saatel, et kui sa oled nõus pool sekundit õe kõrval istuma, siis saad kõik maailma puuviljatuubid ja küpsised omale. Tavaliselt ei nõustu ta seda isegi siis tegema. Paaril korral on ta palumise peale titale pai teinud. Muidu aga hoiab eemale — väga ei hooli, et ta olemas on. Igakord, kui sõbranna jälle mõne kallipildi saatis, naersin, et eks ma saadan ka ükskord vastu — näiteks siis, kui nad kooli lõpetavad. Äkki selleks ajaks soostub Kutt Tirtsule lähemale astuma.

Ja siis see juhtus! Tegin eile perele õhtusööki, Tirts lamas oma tekil mängukaare all ja oli lihtsalt nunnu. Kutt jooksis oma toa ja elutoa vahet. Siis jäi lamava beebi juurde seisma. Jälgisin eemal vaikselt ja valmistusin appi tõttama, kui ta titale näiteks pähe plaanib astuda… aga tema hoopis läks õe kõrvale pikali, sättis end mõnusasti talle hästi-hästi lähedale, pani käe ümber tita ja muudkui kaisutas. Ikka sedasi, et keegi ei näe — nagu Eesti mehele kohane, salaja. Vahest haaras ta beebi isegi liig tugevalt kaissu, aga keelama ma küll ei soostunud. Kutt eemaldus vahepeal korraks, vaatas õde kõvalt ja läks haaras uuesti kaissu. Tirts muheles ja naeratas. Ta vist oli seda juba kaua oodanud  nagu minagi.