Aga nende foorumite artiklite ja standardite põhjal on Noorsand väga laisk areneja. Ta hakkas käputama alles detsembris, ehk 11-kuuselt ja nüüd on ta pea 13 kuud vana ja ta mitte ainult ei kõnni, vaid, ta ei aja end ka jalgadele püsti. Selles vallas on küll arengut näha, sest kusagile ronides lükkab ta end sirgetele jalgadele korraks küll, kuid ta kujutab ette vist, et on balletitantsija, sest ajab end alati ainult kikivarvukile. Meil käib korra nädalas ka füsioterapeut temaga tegelemas ja rahustab muretsevad vanemad kenasti maha. Ta vajab lihtsalt natukene abi, kuna jalgades on lihaspinged, mis vajalike harjutuste ja massaažiga kenasti lahendatud saab. Seda rahu jätkub tavaliselt järgmise artikli lugemiseni ning ongi kahtluseuss tagasi hinge pugenud.

Kuid samas ega minagi eriti kiire areneja ei olnud. Ma hakkasin küll varakult kõndima, aga muidu oli mu areng pigem aeglane kui kiire. Näiteks olin ma hirmus pikalt häälemurdeta. Kõik teised poisid, kellega me majade vahel jõlkumas käisin, olid juba ammu madala bassiga rääkima hakanud, samal ajal, kui mina pidin telefonis alati helistajale ütlema: „Ei, ma ei ole Helika. Ma kohe kutsun ta!" Sest kõik helistajad pidasid mind alati mu õeks.

Teine asi, milles ma eakaaslastega aeglasemalt arenesin, olid huvid. Kui sõbrad juba kõik vanemate tagant suitse varastasid ning poest Põltsamaa veini näppasid, ei jõudnud mina ära oodata, et ma koju enda mängusõduritega mängima saan. Kõik see suitsetamise ja alkoholi teema jõudis küll pärale, kuid hiljem, kui mu sõpradel.

Kui minu lapsepõlveaegadel oleks sellised sigaretid nagu täna e-sigaretid on, siis oleks ma kindlasti nooremana alustanud, sest kes ei tahaks värvilist tulukestega tehnikavidinat näpata, imeda sisse arbuusi- või maasikamaitselist auru ja puhuda välja suitsu, mis näebki välja nagu päris suits. Mulle tundubki uskumatu, et neid on võimalik reklaamida igas meediumis, mis sul pähe tuleb. Öeldakse, et neid ei müüda alla 18 aastastele. Kas tavalisi sigarette müüakse? Noored suitsetajad saavad tavalised sigaretid poest kätte, millele on palju tugevam kontroll, kui e-sigarettidele ning polegi mingi probleem suvalises netipoes endale komplekt muretseda, mida isegi nimetatakse õige nimega : Starter Kit, ehk tõlgituna Alustaja Komplekt. Müstika.

Aga arenguliste edasiminekute all võib Noorsandi puhul silmas pidada ka lehvitamist. Lastele omaselt ei lehvita ta tavaliselt siis, kui sa palud tal lehvitada, vaid siis, kui see, kellele tuli lehvitada, on just uksest välja astunud. Ongi nõme olukord, istud seal kahekesi oma lehvitava lapsega ja keegi ei tea, kui üliandekas lehvitaja ta on, sest andekuse erapooletu tunnistaja on just ära läinud. Õnneks on mul blogi ja saan teie ees uhke isana kõrvaltvaatajale ehk mõttetute edasiminekutena paistvaid edasiminekuid jagada. Mind teeb see väike lehvitamisoskus sama uhkeks, kui see, kui ta kooli lõputunnistuse kunagi kätte saab.

Teine asi, mis ta sel nädalal ära on õppinud tänu Esileedile, kes papagoina päevad läbi küsib: „Kus lamp on?" ja osutab käega laelambi poole, on see, et Noorsand näitab käega lambi poole, kui sa küsid, kus see on. Jällegi, ei ole justkui suur asi, kuid selleks peab vist ise lapsevanem olema, et mõista, kui lahedad sellised momendid on. Siinkohal ei ole ma päris kindel, kas Noorsand saab päris lõpuni aru, et ta peab lambi poole osutama, kuid ta näitab käega üles küll. Näen siis Esileedit kõrvalt, kuidas ta oma väikest geeniust imetlusega kõrvalt vaatab, kui see kusagile lae suunas osutab. Esmakordsetele vanematele pole palju vaja.

Ma olen siin korra rääkinud, et meil on turvahäll väikseks jäämas ja ees on turvatooli muretsemise protsess. Mul on plaanis neid kohe korralikult testima hakata ja ehk võtame selle isegi filmile ja loodetavasti saan seda umbes järgmise kuu jooksul teiegagi jagada, kuna valik on tänapäeval tohutu ning püüa siis otsustada, missugune endale muretseda. Igaühel on ju omad kriteeriumid, mille järgi otsustada.

Loe ka Henry teist blogi: http://amidahenryteeb.eu