Isa blogi: Nüüd magan siis kõrvatroppidega
Kui iga beebi on erinev, siis miks on arsti juures kõik lapsed võetud ühe pulgaga, et laps PEAB nii ja nii palju kasvama/juurde võtma ja kui ei võta, siis on jama?
Ma ei tea millega see seotud on, aga meie poeg otsustas, et ta enam ei maga. Kuulen neid beebijutte teistelt lastega peredelt, kuidas nende titad magavad päeval neljatunniseid unesid ja õhtul naeratavad korra, panevad silmad kinni ja teevad järgmine kord silmad lahti alles hommikul. Meil pole seda hirmugi, et ta võiks kogemata öö maha magada. Või siis päeval tunde järjest põõnata.
Noorsand veendub päevaste uinakute puhul iga poole tunni tagant, et ta vanematel igav ei oleks. Meil ongi siis kaks valikut, kas võtta ta vankrist ja tegelda temaga, või luua endale illusioon, et kui vankrit kõigutada, siis ta jääb uuesti magama. Teisipäeval saingi peale 40 minutit kõigutamist aru, et vett vist kivist välja ei pigista.
Lisaks ei ole ta kõige vaiksem magaja, vaid ta teeb päris erinevaid hääli läbi une. Vahel kilkab naerda ja vahel tuleb õnnetu jorin. Sellepärast on mul hea meel, et sai ostetud kaameraga beebimonitor, sest muidu tuleks iga hääle peale reageerida. Päeval ei ole see erinevate häälte tegemine probleem, kuid katsu sa öösel magada, kui sul on justkui raadio kõrva juures, mis iga natukese aja tagant pudikeelset räppi laseb.
Ärge saage valesti aru, ma ei kurda, sest olles aus, ei ole see päris minu probleem, sest ma sain tükk aega tagasi loa, et mina võin magada kõrvatroppidega. Leppisime kokku, et pühapäevast reedeni magan mina troppidega ja reedest pühapäevani kasutab troppe Esileedi. Kokkulepe sai tehtud märtsis ja siiani pole ma pidanud veel öist valvet pidama. Äkki on tal see meelest läinud ja mina loll nüüd kirjutan sellest avalikult. Peaks vist ära kustutama … Ma pärast kustutan, loodan, et ära ei unusta.
Kuid me oleme otsustanud mitte ennast stressi viia ja mitte võrrelda meie last teiste lastega. Iga laps on enda moodi nii ütlen mina ja nii ütlevad kõik lapsevanemad. Samas, kui iga laps on erinev, siis miks on arsti juures kõik lapsed võetud ühe pulgaga, et laps PEAB nii ja nii palju kasvama/juurde võtma ja kui ei võta, siis on jama? Eks nii ole vist lihtsam ja ei tule keskenduda igale lapsele personaalselt ning lihtsam on standardsest graafikust näpuga järge ajada. Kuid meie noorsand lihtsalt ongi selline, kes ei maga palju. Tal on muud head omadused. Näiteks ta kilkab hästi valjult ja palju. Ma küll ei ole kindel, kui hea omadus see valjult kilkamine küll on ja kas näiteks meie naabrid seda väga kõrgelt hindavad, kuid ta on selles see-eest väga hea - ta kilkab tõesti valjult ja palju.
Mäletan, et kui varem kusagile välja sööma läksime ja restoranis oli kellelgi kaasas beebi, kel etiketi tundmine varajase vanuse tõttu veel suurem asi polnud ning ta täitis kogu restorani enda rõõmukilgetega, siis ma ei mõelnud kunagi, et on alles vahva tita, et ta terve aja kilkab ja karjub ning on alles tublid vanemad, et nad oma lapsele ikka restorani näidata tahavad. Seepärast ma luban, et ma ei võta teda näiteks teatrisse enne, kui laval toimuv teda lummab. Ma tean, kui ma ta praegu kaasa võtaksin, siis ta summutaks ka kõige valjema ooperilaulja hääle enda kilgetega ja oleks palju loota, et ta etenduse maha magab. Tema päevast magamist ei saagi nimetada magamiseks. Heal juhul kergeks tukastuseks. Ja rääkides magamisest - arvake, kes üles ärkas … Lähen vaatan, äkki saan ta tagasi unele kõigutada.
Isa blogi jätkub järgmisel laupäeva, vaata ka Henry kaalublogi SIIT
