Mis ootab ees meest, kes saab teada, et ta naine on rase?
Raseda naise mehe ja tulevase isa elu läheb teadagi täiesti kontrolli alt välja. See on hirmutav ja imeline ühteaegu. Teadmine, et oled olnud osaline lapseteos on muidugi ülim, kogu see asi toob kaasa palju emotsioone ja tundeid, mis pole sugugi macholikud. Ma avastasin, et naise rasedusest teada saades olin muutunud meheks, kes tahab teistega oma emotsioone ja üleelamisi jagada -see pole vist sugugi nii mehelik. Aga ma räägin tulevastele isadele enda näitel, mis neid nüüd ees ootab.
Kui sain teada, et mu naine on rase, olin täiesti sassis. Selleks hetkeks olime püüdnud kaks aastat last saada, olime läbi elanud mitu katkenud rasedust. Ausalt öeldes olin uudisest kuuldes alguses vihane. See kõik hakkab jälle peale. Ma olin just leppimas sellega, et me ei saagi lapsi. Läks päris mitu päeva, enne kui mulle kohale jõudis, et rasedus on just see, mida me tahtsime, just see, mida nii kaua oodanud olime. Siis olin õnnelik! Noh, enamasti õnnelik.
Järgmisena hakkasin kõige pärast muretsema. Näiteks, kas see ikka on OK, kui oma raseda naisega seksin, äkki teen talle või lapsele haiget? Või siis avastame pärast sünnitust, et meil on beebi, kellel on mõlk keset pealage? Noh, terve mõistus ja rohke erialase kirjanduse lugemine kinnitas mulle, et seda ei juhtu. Ja see toob mind järgmise punktini.
Mehed: Tehke oma kodutöö ära, lugege raseduseteemalist kirjandust ja käige vähemalt üks kordki oma naisega raseduseaegsel kursusel. Naisi on niigi raske mõista, rasedaid naisi on pea võimatu mõista. Kirjandus ja kursused annavad teile vähemalt mingigi võimaluse. Lugege samu raamatuid, mida loeb teie naine, sest muidu läheb osa teie peatsete vestluste sisust lihtsalt tõlkes kaduma. Kui naine räägib sellest, kuidas ta sünnitada soovib, siis teile endile on kasuks, kui teate, mis on epiduraal ja mida teeb naerugaas. Kui naine hakkab rääkima kodusünnitusest, no siis olete küll hädas. Loodan, et seda ei juhtu.
Kursused ja kirjandus aitavad teil aru saada, et te peate oma naise jaoks olemas olema, kui tal on süda paha, et te peate talle toidu hommikul otse otse voodisse tooma, muidu oksendab ta täis nii voodi, kui teid endid. Teil tuleb ka ära kuulata kõik tema mured ja kahtlused ja te peate talle alati ütlema, et tal on õigus. Te ju ei taha jagada kodu ja voodit vihavaenlasega? Ei? Siis ütletegi talle alati, et tal on õigus, isegi kui teile tundub, et teie armas naine on juba ka peast rase.
Ma ei tea, kuidas on lood teiste meestega, aga minu soov oma naist ja last kaitsta muutus naeruväärseks. Kui mu naine sõi, lugesin alati mõttes kaloreid. Kas mu naine saab piisavalt vitamiine? Kas ta saab piisavalt ka selle jaoks oma toidust kasulikke aineid, et lapse kasvav aju korralikult areneks? See oli ilmselt osa minu enda isaks kasvamise protsessist. Mu naine kannatas selle ilusasti ja vapralt välja. Ning ühtlasi käskis mul öösel bensiinijaamast kohukesi tuua. Selle kannatasin jälle mina vastuvaidlemata välja. See ongi armastus.
Ja kui asi jõuab sünnituseni, peab tulevane isa kõigeks valmistunud olema. Tõepoolest kõigeks, sest tegelikult ju tea, mis seal sünnitustoas võib ette tulla. Aga seda ma ütlen, kõige tähtsam on olla tugev ja rahulik. Ei sinu naine ega ämmaemand taha, et isa sünnitustoas paanitsema kukub. Kõige rohkem saad oma naisele toeks olla teda toetades kõiges, mida iganes ta soovib. Ette võib tulla päris keerulisi olukordi. Kui ta on otsustanud sünnitada ilma valuvaigistiteta ja sünnituse käigus siiski kriiskab: “Rohud siia!”, siis peab isa olema oma naisega eelnevalt kokku leppinud, kuidas sellises olukorras käituda. Ja õiget ostsust on sellegipoolest raske vastu võtta.
Tõenäoliselt ootab tulevast isa keset sünnitust ees ka see, mille mina läbi elasin. Naine, kes on otsustanud ilma valuvaigistitea sünnitada, vaatab siis meest valude vahel vihkava pilguga ja sisistab: “Sina oled kõiges süüdi, sina tegid mu rasedaks, nüüd pean sinu pärast valudes kannatama!” Jätke meelde, et tõlkes tähendab see lause: „Ma armastan, sind, mu kallis ja olen õnnelik, et just sina oled mu lapse isa!“
Palju edu sel põneval ja raskel isakskasvamise teekonnal!
Nüüd juba kahekordne ja ikka veel õnnelik isa.
