Kätte on jõudmas lapse sünnipäev. Olen veidike melodramaatiline hetkel, sest sinna on ju tegelikult paar kuud aega, aga kuna meid on kutsutud mitme lasteaiakaaslase sünnipäevale, siis ei ole meil ka enam pääsu. Oleme kohustatud tegema ühe sünnipäeva mängutoas koos lasteaiakaaslastega.

Päris tükk aega juurdlesin, et kuidas oleks asjale õigem läheneda. Ma ei tea selles vanuses laste siseelust midagi ja Piiga ei ole ka võimeline mulle seletama, mis tunde tekitab temas see, kui kellegi kapis on kutse sünnipäevale ja temal seda ei ole. Samas uurides tutvusringkonnas, kuidas neil asjad käivad, siis olen saanud nii palju targemaks, et kui inimesi sünnipäevale kutsetega kutsuda, siis tuleb kutsuda terve rühm. Kui aga kutsuda vaid konkreetseid lapsi, siis võiks pigem lastevanematele privaatselt kirjutada, sest lapsed tunnevad muidu kurbust ja on kõrvale jäetud, kuna nende kapis ei olnudki sünnipäevakutset.

Meil aga lasteaias on pigem nii olnud, et kutsed pannakse kappi ja siis ongi osad lapsed kutsutud ja teised mitte. Minus endas on see pigem tekitanud frustratsiooni, sest Piiga ootab igale sünnipäevale minemist suure õhinaga. Selge mõistus aga annab aru, et kui lapsed omavahel eriti ei suhtle ja ka mitte lapsevanemad, siis on veidike tobe tõesti kutsuda kõiki. Lapsed aga seda vist niiviisi ei võta. Seetõttu arutasimegi abikaasaga, et mis oleks targem ning otsustasime broneerida lapse sünnipäevaks võimalikult suure ja privaatse mängutoa, kuhu saaksid tulla terve rühma lapsed.

Hiljaks jäänud

Broneerima hakates aga avastasin, et olin lootusetult hiljaks jäänud! Kui tahad maikuusse saada heasse mängutuppa aega, siis märtsis broneerimine on sama hea kui suvel soov uisutada järvel. Kõik head ajad ja päevad olid võetud! Saimegi ühe enam-vähem sobiva alternatiivi, mis tähendab ilmselt seda, et kui õues on hea ilm, siis lapse sünnipäevale suurt kedagi oodata ei ole. Ilmselt tuleb teha niiviisi, et jagada lasteaialastele kutsed varakult kätte, et siis saaks orienteeruvalt teada, kui palju tulemas on ning kui tulevad pooled, siis on võimalik kutsuda ka oma pereliikmeid lapse sünnipäeva tähistama. Natukene kurb on aga see, et ei ole olemas ühtegi sellist mängutuba, kus oleksid kõik atraktsioonid õues olemas aiaga piiratud alal. Piiga juhtus sündima just sellisel ajal, kus enam ei tahaks üldse toas viibida ja kõik tema varasemad sünnipäevad olemegi just seetõttu pidanud vanaema juures aias.

Kuna see mängutuba ise juba maksab 110 eurot kolme tunni eest, siis seda enam tahaks seda maksimaalselt ära kasutada. Miks mitte siis kutsuda terve rühm lapsi, sõbrannasid oma lastega ja pere? Kohale tuleb parimal juhul pool rühmast. Ja kui juba kulutamiseks läks, siis sai uuritud ja vaadatud, millised võiksid olla kaunistused ja kasutusele minevad toidunõud. Igal pool otsides ja kolades on müügil päris krõbeda hinnaga praegu populaarsete multikategelaste piltidega taldrikud ja papptassid ning kuna selles vanuses on maitsed erinevad, siis on mõistlikum mitte selle hullusega kaasa minna. Nii ma istusingi internetis ja vaatasin lapsele sünnipäevaks igasuguseid erinevaid ja rõõmsaid taldrikuid ja tasse. Ei taha ju lapse sünnipäeval igavaid asju lauale panna.

Toit ja nõud

Sellest tulenevalt uurisin maad ühe tuttava emme käest, et kas osta joogikõrsi ka, sest minu kogemus siiani näitab, et kõrred ja joogitopsid ei ole just hea kooslus, kuna enamasti tähendab see palju ümberkukkuvaid topse. Sain teada, et on müügil igas suuremas poes ühekordsed topsid, millel on peal kaas, kust saab kõrre läbi pista. Minu jaoks justkui silmi avav avastus. Eks võiks ju siinkohal mõelda, et äkki oleks ikka loodussäästlik ja viiks kohale tonni oma koduseid nõusid, mis äkki katki läheks ja pärast peaks neid küürima, siis sorri. Ma hoolin loodusest, aga sellise hordi puhul valin ka mina mugavuse, sest ma olen seda väärt.

Lisaks koha broneerimisele ja nõude tellimisele on vaja ju ka toitlustust. Olen täheldanud, et laste sünnipäevadel on peamisteks sööjateks lapsevanemad. Lapsed vaevu jõuavad midagi põske pista ja jooksevad enamasti ringi. Seetõttu on plaan võimalikult kergeid ja tervislikke ampse pakkuda ja ilmselt tuleb tellida tort. Just viimane on see, millega tegelemist ma kõige vähem ootan. Esialgseks broneeritud kulutusteks ühe nelja-aastase sünnipäeva tähistamiseks olen arvestanud 170 eurot. Utoopiline.

­Minu nimi on Triin (32): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (32) ja Piiga (3a10k).