Vanem poeg võttis lõpuks uue lapse omaks! Oleme mehega seitsmendas taevas!

Aga muidu! Imeline elu! Päriselt – Johan on sulanud ja nii asjalik suur vend, et noh, uskumatu on teda vaadata! Toob Oskarile mänguasja ja lutti, tegi talle lausa pai, on kuidagi õrn ja ettevaatlik – võttis enda hood’i vastu ja see on nii lahe, me Jaanusega oleme seitsmendas taevas.

Eks meil kammaijaad jagub, kuidas asju ja tegevusi jagada, aga õnneks on Jaanusel hetkel töö mõttes nüüd natuke mõnusam aeg, vahetame lapsi ja tegutseme, kuidas jõuame. Ma ütleksin, et elu on lausa lõbus.

Lõbus saab see olla ka seetõttu, et Oskar on Johani täielik vastand – ta magab ja magab või ärkvelolek on lihtsalt uudistamine suurte silmadega, naeratused, see on nii lahe, ma olen täielikult armunud! Mis peamine, ka meie saame magada! Jama on see, et ma ei saa teda endaga elutuppa võtta, põrandale tekile panna, sest Johan on kohe platsis ja neid kahte tuleb ikka jälgida. Jonts on paras mürgeldis ja asjade loopija, aga muidu on meil kuidagi üllatavalt mõnus see elu. Ma olin valmis väga-väga palju hullemaks!

Ok, tegelt, olen aus, ööd on olnud kisaga ka ikka, vaikselt on gaasivalud juba end ilmutanud, aga kuidagi kergemalt võtan, teine kogemus ikkagi, pole verest välja veel läinud ja tean, et soe vesi aitab, erinevad asendid aitavad ja jeerum! Kandelina! See on elupäästja! Laps linasse peale söömist või valude ajal, ta seal rahulikult vetrub, gaasid tulevad välja, uinub. Nii lihtne see ongi!

Loe ägedat pereblogi ka filtrita.wordpress.com