Kohtume Maiduga noorsooteatris, kus mees on töötanud kolm aastat. Tal on väga kahju, et koroona tõttu on saalid tavalisest tühjemad, sest noorsooteatris on praegu kunstilises mõttes väga hea aeg. Etendus on küll kohe algamas, aga teatri­koridore ei täida õpilaste hordid. Lapsi saatvad täiskasvanud kannavad maske ja hoiavad distantsi. Kõik on hoopis hillitsetum ja vaiksem kui tavaliselt.

Mait, ma aiman, et sa oled seda tüüpi inimene, kes teeb kõike täie pühendumisega. Aga mis sa ise arvad: milline isa sa oled?


(Naljatades) Väga hea isa. Ma olen hell ja karm korraga. Kui takka­järele mõtlen, milline mu enda isa oli, siis hellust sain pigem emalt, isa oli selline... autoriteet. Me ei öelnud kunagi teineteisele: ma armastan sind. Seda hella poolt rõhutan ise teadlikult rohkem, sest mäletan, et tundsin sellest isaga puudust.

Edasi lugemiseks: