Tüdrukud käisid erinevates poodides, proovisid riideid selga ja veetsid toredalt aega nagu ikka nagu kaks noort inimest, kellel just taskurahapäev on olnud. Kui nad NewYorkerist välja tahtsid minna, peatas neid kuri vene rahvusest turvamees. Käratas, et teie tulete nüüd minuga kaasa. Tüdrukud küsisid, et miks ja kuhu. “Küll siis näete!” käratas turvamees.

Turvaruumis said nad said kaela laviini süüdistusi, et olid mingid särgid ära varastanud, nad otsiti läbi, aga mingeid varastatud särke muidugi ei leitud. Mis on ka täiesti okei, sest muidugi kahtluse puhul tuleb inimesed läbi otsida. Kas nüüd nii jõhkralt, ebaväärikalt ja selgitusi jagamata, on iseasi. Ma isiklikult tunneks end päris häirituna, kui mulle sel viisil jalaga selga joostaks, saaks ju ka selgitada inimese kombel, et märkasime kaamerast, et teie kotis võib olla kaup, mille eest on maksmata jäänud ja kas te palun tuleksite kaasa, et saaksime veenduda, et see nii ei ole. Ja kui kahtlus ei osutuks tõeseks, siis vabandama viisakalt. Nagu iseteeninduskassadeski on ju pistelised kontrollid, kus saad pärast väikese šokolaadi ja ei tunne ju end pärast nagu viimane varas ja rott, et sind kontrolliti.

Aga kõige haigem osa oli see, kuidas turvamees nendega rääkis. Üks asi oli see, et üks bljääd käis iga kahe sõna tagant, aga ta nimetas tüdrukud šljuhadeks nagu see oleks kõige normaalsem asi, kuidas 14aastaseid nimetada. Vene keeles siis libudeks.

Väike õde muidugi kohe pärast seda rääkis sellest minule ja emale ja oli väga endast väljas. Ma kirjutasin Kristiine keskuse meilile päringu, et nad palun selgitaksid, miks tüdrukuid sellisel viisil koheldi. Aga ema on vähe lühema süütenööriga ja läks koos teise tüdruku emaga õigust nõudma, et mis ikkagi toimus. See turvamees keeldus nendega esiti rääkimast, aga kui turvaosakonna juhataja vist välja kutsuti, siis ütles (jälle iga kahe sõna tagant bljääd öeldes), et hoopis tüdrukud olid temale liiga teinud — olevat teda piidriks nimetanud ja tema, bljääd, pole üldse midagi valesti teinud.
Ma ei kujuta hästi ette, et minu väiksem õde käiks ringi ja sõimaks turvamehi piidriteks, teda tundes oleks ta sellises olukorras soolasambaks ehmatanud, aga olgu, ütleme, et nimetas. Isegi kui ta oleks seda teinud, siis täiskasvanud inimene tööpostil võiks ju ometi suutma end tagasi hoida.

Osakonnajuhataja tõdes, et tema on küll erapooletu selles olukorras, aga sellises vanuses tüdrukud kipuvadki valetama ja lugusid välja mõtlema. Wow, tänud erapooletuse eest!

Kui ema küsis, et kas turvavideo pealt ei oleks võimalik vaadata, kuidas tegelikult oli, siis öeldi, et see on ainult video, heli see ei salvesta. Turvaruumis, kuhu viiakse ka alaealisi läbiotsimisele ja küsitlemisele. Kuidas see võimalik üldse on? Mis heliga kaamera on mingi tehnikaime või — isegi meil 30eurone odav turvakaamera salvestab heli.

Oma nime keeldus turvamees ütlemast, see olevat isikukaitseseaduse vastu ja kui ema küsis, et kas ta tõesti peab nii agressiivselt iga kahe sõna tagant bljääd ütlema, ütles osakonnajuhataja jumala rahulikult, et see on vene keeles nagu “kurat” ja tema ei näe, et midagi valesti oleks.

Et siis… jah, Kristiine keskuses ostlemise tuju läks nüüd küll pikaks ajaks ära.

USS Security Eesti AS esindaja Freddie Voola vastus: Kõik süüdistused on kontrollitud ja ei saa väita, et need vastavad tõele. Turvatöötajate sõnul teie poolt kirjeldatud sõnavahetust ei toimunud. Helisalvestus puudub.

Mind põhimõtteliselt huvitab, et kuidas see süüdistuste kontroll käis.

Ülemus: “Ou Dima, kle, kas sa sõimasid turvaruumis 14aastaseid lapsi šljuhadeks?”
Turvamees: “Ei sõimanud, bljääd.”
Ülemus: “Aa ok.”

Järeldus — põhimõtteliselt võivad nad lapsi lohistada kuskile eraldi ruumi ilma igasuguse selgituseta ja sõimata nagu torust tuleb ja pärast väita, et laps valetab.

USS Security esindaja Freddy Voola ametlik kommentaar juhtunule :

Turvatöös tekib igapäevaselt situatsioone, kus kas kliendil või turvatöötajal tekib põhjendatud varguskahtlus. Turvatöötajate kohustus on sellele reageerida ja teostada turvakontroll vastavalt Turvaseadusele. USS Security sisekontrolliosakond viis antud juhtumi puhul läbi siseauditi, mille käigus küsitleti turvatöötajat, turvajuhti, vahetusvanemat ja kontrolliti videosalvestusi. Kogutud materjalide põhjal saame kinnitada, et turvatöötajate tegevus vastas Turvaseadusele. Auditi tulemusel ei saa me aga kinnitada ega ka ümber lükata nii kliendi kui ka turvatöötajate väiteid ebaviisaka käitumise kohta, sest ruumis, kus teostatakse turvakontrolli, puudub heli salvestamise võimalus. Auditis oleme teinud kliendile ettepaneku paigalda eelpoolnimetatud ruumi heli salvestamise seadmed.

Möödunud nädalal tuli täpselt sama New Yorkeri kauplusega seoses esile veel üks häiriv lugu. Nimelt peegeldub kabiinis riietumine kaupluseruumis olijatele ja sellel võib olla konktreetne eesmärk. Loe SIIT!