„Igas halvas on ka head — minu kihutamised said sellega otsa,” jätkab ta. „Kuid sellist õppetundi ei soovi ma kellelegi teisele.”

Eksamineerija ameti head ja vead

Varem aia- ja metsatehnikaga tegelenud Meiel sattus maanteeametisse tööle juhuse tahtel 2007. aastal. Esialgu arvas ta, et see on ajutine. Ometi on ta kaksteist aastat hiljem ikka veel siin. „Olen mõistnud, et eksamineerija tööd on võimalik teha missioonitundega. Ma ei ole lihtsalt üks filter juhilubade saamise teel. Mul on võimalik alustavale juhile nõu anda, kuidas turvalisemalt liigelda.”

Toomas Meieli sõbralik olek jätab mulje, et ta on lausa eksamineerijaks sündinud. Lisaks liikluse heale tundmisele eeldab see amet ju ka teatud isikuomadusi. Sa pead olema hea suhtleja ning suutma kriitilises olukorras mitte ainult ise rahulikuks jääda, vaid mõjuda rahustavalt ka kõrvalistujale. Samuti tuleb olla tohutult tähelepanelik, kiire reageerija ja vist isegi natuke surmapõlglik.

Töö on osutunud ka vaheldusrikkamaks, kui esialgu paistis. Sõidueksameid võtab ta vastu eri linnades — Tartus, Põlvas ja Valgas. Ta ei eksamineeri ainult B-kategooria juhte, vaid ka mootorratta- ja veoautojuhte. „Bussijuhi load on mul endal veel puudu, praegu õpin. Load käes, pean läbima veel väikese koolituse ja atesteerimise, siis on mul õigus vastu võtta kõigi sõiduvahendite eksameid.”

Maanteeameti eksamineerija Toomas Meieli neli nõuannet vanematele, kelle laps valmistub sõidueksamiks:

1. Planeerige lubade saamine pikemale ajale. Noor võiks autokooli minna juba 16-17aastasena ja teha teooriaeksami ära enne 18aastaseks saamist, sõidueksamiga pole sel juhul kiiret. Vanem saab võtta juhendaja tunnistuse ja sõita mõnda aega lapse kõrval, kuni ta on sõidueksamiks valmis. Vähesed sõidukilomeetrid on üks põhjusi, miks eksam ei lähe hästi. Mida rohkem saab noor sõita, seda kindlamana ta ennast tunneb.

2. Sõidujuhendajana lase noorel endal otsuseid teha. Analüüsi aeg on lõpus, sõidu ajal sekku üksnes ohuolukorras. Pahatihti on noored harjunud ootama korraldusi: pööra, reastu, pane suunatuli sisse. Kui eksamil palutakse näiteks sõita suunaviitade järgi Viljandi poole, siis võib see raskeks osutuda, sest noor ei ole harjunud iseseisvalt otsustama.

3. Harjuta teda vaatama kaugemale kui auto nina ette. Noore juhi sagedane viga on see, et ta sõidab enne liiklusolukorda sisse (näiteks ringristmikule) ja alles siis hakkab mõtlema, kuidas seda olukorda lahendada. Kergem ja õigem on mõelda juba enne olukorda sisenemist.

4. Anna noorele mõista, et tal on lubatud eksida ja oma vigadest õppida. Koolitajad näevad tihti, et noortel tekib nõuandeid kuuldes kohe kaitserefleks, nad võtavad soovitusi isikliku rünnakuna ja vigadest õppimise asemel asuvad oma käitumist õigustama. Meie eesmärk on aga kasvatada vastutustundlikku liiklejat, kes soovib ja suudab olla ise liikluses teistele eeskujuks.

Jaga
Kommentaarid