Seda aega, millal viimati sai perega koos ühiselt söögilaua taga süüa, ei mäletagi. Magada ei saa, sest muidu magad mõne tähtsa asja maha. Keegi on kusagil midagi postitanud, laikinud, jälginud, jaganud, tääginud, kommenteerinud. Peas keerlevad põnevad mängud ja mängude tegelased - üha uued ja uued rollid ning väljakutsed. Suheldes ja mängides saad olla päriselt sina ise: naerda, nutta, karjuda, ärrituda, solvuda, rõõmustada, pettuda, armuda - kõige jaoks on olemas emotikon. Vot see on päris elu!

Aga siis tuleb hommik... ja tuleb päriselt üles tõusta, päriselt kooli minna, päriselt õpetajaid kuulata ja päriselt õppetükke teha. Kodus on päris vanemad, oma päris ootuste ja nõudmistega. Ja see kõik on niiiiiiiiiii nõme ja mõttetu... Tekib tahtmine oma toa uks pauguga kinni lüüa ja igaveseks nutimaailma sukelduda. Põgeneda ära selle päris elu ja päris maailma eest. Sageli ei taha ja isegi ei julge enam mõelda, kuidas kõik virtuaalne on sinu üle võimust võtnud ja lausa hirmutav on mõte, et reaalsus ei paku enam pinget.

Ajakirjas Märka Last on ära toodud ka küsimused, mida laps võiks endalt küsida:

Kuidas aru saada, et oled sattunud nutiseadme võrku:

  • Sa jääd parema meelega koju, kui teised pereliikmed kusagile üritusele lähevad.
  • Sa käid harva või ei käi üldse sõpradega väljas.
  • Sa ei tegele hobidega, ei käi trennis või mõnes ringis.
  • Kui sul pole võimalust nutiseadet kasutada, siis ei leia sa endale tegevust ja sinu lemmiklauseks on: „mul on igav".
  • Sul on raske jätta pooleli või lõpetada nutiseadmes olemist, seal mängimist.
  • Sul on raske keskenduda.
  • Sa ei saa hästi uinuda.
  • Sa ei mäleta, millal sa viimati korralikult sõid või millal sa sõid söögilaua ääres rahulikult istudes.
  • Sa oled kergesti ärrituv ja tujukas.
  • Su hinded on halvemaks läinud.
  • Sa oled nutiseadmes järjest mitu tundi.
  • Sa hiilid arvutisse või telefoni ka öösel.
  • Su vanemad pahandavad sinuga, et sa oled liiga palju nutiseadmes.
  • Sulle on vanemate poolt kehtestatud piirang nutiseadet kasutada, sest ise sa unustaksid end virtuaalmaailma.

Kui leidsid sellest loetelust midagi, mis sinu käitumist iseloomustab, mida siis teha:

  • Sa võid ennast ja oma võimekust proovile panna ja loobuda nädalaks nutiseadmest. Pärast saad teistega oma kogemust jagada.
  • Sa võid vanemad oma muresse pühendada ja uurida, mida nemad asjast arvavad.
  • Sa võid oma murest kellelegi oma tutvus- või sõpruskonnas rääkida, võimalik, et keegi kannatab sama mure all.
  • Sa võid üksi või veel parem, koos sõpradega, teha ajurünnaku ja mõelda välja erinevaid tegevusi, mida saaks teha nutimaailmas viibimise asemel. Ja pärast saate oma suureks rõõmuks neid tegevusi ka teha.
  • Võid teha koolis küsitluse, kui ohtlikuks või kahjulikuks teised nutimaailma ja -seadmeid peavad.
  • Võid pöörduda psühholoogi või mõne muu spetsialisti poole - nõustaja, terapeut, perearst jne.

Samuti saad pöörduda nõuande ja abi saamiseks lasteabitelefoni 116111 poole. Saame koos arutada erinevate küsimuste ja teemade üle. Samuti saame sulle nõu anda, mida annaks teha või kuhu võiks pöörduda. Lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt ja üle-eestiliselt. Saab nii helistada telefonile 116111, kui veebivestluses reaalajas kirjutada lasteabi.ee kodulehe kaudu. Või saada meile e-kiri aadressile info@lasteabi.ee ja saad rääkida päris inimestega, omavahel :)

Allikas: Märka Last

Jaga
Kommentaarid