Nende märkide järgi saad aru, et sinu laps kannatab kiusamise all


Nende märkide järgi saad aru, et sinu laps kannatab kiusamise all
Foto: Unsplash

Kui vanematena teame, millised on esimesed märgid kiusamisest, saame seda ka ennetada ja lõpetada. Kuid laps avab ennast kodus vaid ühel juhul.

Usaldus on see, mille olemasolu puhul on lapsel võimalik rääkida ja sinul vanemana aidata.

Mis on kiusamine?

Kiusamine on teise suhtes agressiivne käitumine. See saab olla nii füüsiline (löömine ja lükkamine, togimine, vastu tahtmist kinnihoidmine) kui ka vaimne (tagarääkmine või mõnitamine, teise lapse järjekindel vältimine ja ignoreerimine, alandamine, solvamine, narrimine, grupist väljaarvamine, laimujuttude ning piinlike piltide, videote ja veebipostituste levitamine).

Kiusamist eristatakse teistest konfliktolukordadest selle järgi, et see on tahtlik ja korduv tegevus, millega pannakse kannatajat teadlikult ennast halvasti tundma ja kannatajal on raske end kaitsta.

Kiusamine algkoolis

Kui küberkiusamine on rohkem levinud vanemate kooliõpilaste seas, siis tavalist kiusamist esineb nooremate puhul nii mänguväljakutel kui klassiruumides.

Kiusamine nooremate hulgas väljendub tihti näiteks grupikiusamisena, kui osa lapsi otsustab kellegi oma tegemisest ja mängudest kõrvale jätta. Isegi päris väikesed lapsed võivad olla osavad sõnadega solvamises, näiteks üksteisele ebameeldivaid nimesid pannes. Samuti võib laste hulgas esineda füüsilist vägivalda, näiteks löömine ja kriimustamine.

Seotud lood:

Lapsed, kes on kiusajate märklauaks, on enamasti kas veidi teistsugused või ei ole nii osavad sõprussuhete loomises, neil on vähe teiste laste tuge.

Jälgi märke, mis võivad viidata sellele, et last kiusatakse. Kas laps keeldub kooli minemast? Oled järsku märganud oma lapses kalduvust agressiivsusele või on lapsel probleeme oma emotsioonidega, on ta muutunud kartlikuks või murelikuks, ei taha teistega välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab.

Lapsevanemana oled Sina oma lapse peamine tugiisik ja nõuandja

Loe veel

Sinu lapse huvides on, et teed kooli ja õpetajatega koostööd ja hoiad ennast lapse koolieluga kursis. Võta lapse jaoks aega!
Kui igapäevatoimetuste kõrvalt on seda raske teha, looge koos mingi kindel rutiin — näiteks leppige lapsega kokku, et igal õhtul enne magamaminekut on pool tundi ainult temale pühendatud aeg.

Kui laps on sattunud kiusamise ohvriks, siis kuula laps ära ja kinnita talle, et soovid teda aidata ning et te leiate üheskoos probleemile lahenduse.

Pöördu kindlasti psühholoogi poole, kui tunned, et ei suuda ise oma last aidata. Väldi kasutuid soovitusi nagu „Ära tee välja!”, „Kannata ära!”, „Ära suhtle nende kiusajatega!”.

Suhtle oma lapsega. Mida rohkem tead oma lapse sõpradest ja nende omavahelistest suhetest, seda suurema tõenäosusega märkad muutusi. Räägi lastega nende päevast, uuri kellega nad koolis suhtlevad, kellega nad koos lõunat söövad, mis oli lapse päeva parim ja halvim osa. See näitab lapsele ka seda, et vanemaga saab kõigest rääkida. Ka murest.

Selgita oma lapsele, mis on kiusamine. Juba väikesed lapsed mõistavad, et teise lapse kiusamine või mõnitamine on vale. See on ka põhjus, miks ollakse teise lapse suhtes agressiivsed just siis, kui täiskasvanu ei vaata. Klassis näpistatakse kiusatavat ikka sellel hetkel, mil õpetaja on seljaga klassi poole. Selgita lapsele, et kiusamise viise on erinevaid, kuid neil kõigil on üks eesmärk: kiusaja soovib enda staatust teise arvel tõsta.

Räägi lapsega, kuidas kiusamise puhul käituda. Selgita, et see ei ole pealekaebamine, kui kiusamisest täiskasvanule rääkida. Räägi ka sellest, kuidas võiks laps nii enda kui teise kaitseks välja astuda ja kuidas seda teha nii, et mitte ise kiusatavaks muutuda.

Õpeta oma lapsele empaatia tähtsust. Kui on kiusatavad, on alati ka kiusajad. Et lapsest ei saaks ei kiusaja ega kiusatav, tuleb tal õppida emotsioone mõistma. Laps, kes mõistab, mis tunne võib olla kiusatud, suudab suurema tõenäosusega ise kiusamisest eemale hoida.

Ole oma lapsele hea eeskuju. Kas teed kunagi teiste kulul oma lapse ees nalja? Oled kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvad, et laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul käituma.

Hoia kooli ja õpetajaga sidet. Kui tundub, et laps on koolikiusamise ohver, räägi õpetajatega. Palu, et nad hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal. Lepi kokku nii õpetajate kui teiste lastevanematega, et probleemide korral asutaks kohe lahendust otsima.

Praktilised juhtnöörid küsimuse lahendamiseks koolis:

Esmalt räägi lapsega. Kuula ta rahulikult ära ning proovi saada juhtunu kohta võimalikult palju infot.

Pöördu lapse klassijuhataja poole ning räägi talle probleemist. Palu klassijuhatajalt juhtnööre ning anna märku, et soovid teha kooliga koostööd probleemi lahendamiseks.

Kui koolis on koolipsühholoog (või muu tugispetsialist), siis aruta klassijuhatajaga, kas oleks vajalik kaasata ka tugispetsialist. Kui näed, et probleem on tõsine ja sinu arvates oleks igal juhul vaja tugispetsialist kaasata, võid ka ise tugispetsialisti poole pöörduda, informeerides sellest klassijuhatajat.

Kui tunned, et klassijuhataja (ja/või tugispetsialist) ei tegele probleemi lahendamisega piisavalt või ei suuda seda lahendada, siis pöördu kooli direktori (juhtkonna) poole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on lapse turvalisuse tagamine kooli kohustus ning kooli direktor peab korraldama vastavate abinõude elluviimise koolis.

Vaidlusküsimuses võib pöörduda ka kooli hoolekogu poole. Nimelt ütleb põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. Samuti tuleneb seadusest, et kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

Loe, mida saad veel oma lapse heaks teha, kui ta on sattunud kiusamise ohvriks või on ise kiusaja.

Vaata lisainfot SIIT!

Mida teha, kui sinu laps puutub kokku kiusamisega, vaata SIIT!