Muusikatundides osalemine muudab lapsed targemaks. Kontrollgrupi lastega võrrelduna oli muusikatunnis käijate IQ kõrgem. Tegelikult aitab muusika õppimine mitte ainult noori, vaid ka vanemaid inimesi, andes neile klassiruumis õppimisel eelise. Isegi vanaemadele, nagu tõestab Northwesterni ülikooli uuring. Väheneb ka vananemise kahjulik mõju.

Sport

Sportlased olevat rumalad, sest nad veedavad rohkem aega staadionil kui raamatukogus. Mis aga juhtub, kui innustad last jagama oma aega kahe tegevuse vahel võrdselt? Heas vormis olemine suurendab õppimisvõimet. 2007. aastal leidsid Saksa teadlased, et inimesed õppisid uued sõnad pärast trenni selgeks 20% võrra kiiremini kui enne treeningut. Juba ainuüksi kolm kuud treeninguid suurendas verevoolu aju nendes osades, mis vastutavad mälu ja õppimise eest, 30% võrra.

Lugemine

Pööra tähelepanu sõnadele: loe mitte neile ette, vaid koos nendega. See aitab kaasa laste lugemisoskuse edenemisele. N-ö jagatud lugemine arendab lugemisoskust ja lugemise strateegiat ning tuleb kirjanduslikust tekstist arusaamisel kasuks isegi puuetega lastel.

Magamine

Vähene uneaeg muudab lapsed rumalaks. Üks unetund vähem toob kuuenda klassi lapse aju neljanda klassi õpilase tasemele. Teisisõnu on ühe unetunni kaotus kognitiivse küpsuse ja arengu suhtes võrdne kahe aastaga. Teismelised, kes saavad tavaliselt viisi, magavad keskmiselt 15 minutit kauem kui need, kes saavad enamasti neljasid. Viimased omakorda jällegi magavad 15 minutit kauem kui kolmede saajad jne. 3000 lapse uurimisel kogutud andmed on peaaegu täiuslikud näitlikustamaks une ja tarkuse seost. Jah, 15 minutit loeb.

Enesedistsipliin

IQ pole distsipliinita palju väärt. Väga kõrge enesedistsipliiniga täiskasvanud ületavad oma impulsiivsemaid kaaslasi iga akadeemilise näitaja osas, kirjutavad teadlased. Seega võib jämedalt öelda, et enesedistsipliinil on akadeemiliste tulemuste osas määravam roll kui IQ-l. Ühtlasi ennustab enesedistsipliin, millised õpilased aasta jooksul oma hindeid parandavad, IQ aga mitte. Hinnetel on enam pistmist kohusetundlikkuse kui toore tarkusega ja seda ka töökohas saavutatud edu juures. Peale selle, et kohusetundlikud inimesed saavad koolis paremaid hindeid, sooritavad nad vähem kuritegusid ja nende abielud kestavad kauem.

Pühendumisoskus

Parim edu ennustaja ongi teadlaste arvates südikus, pühendumus pikaajalistele eesmärkidele. Tegelik õppimine ei ole mitte passiivne, vaid aktiivne protsess. Meie ajud on arenenud õppima asju tehes, mitte neist kuuldes. Kui tahad mingit teksti meelde jätta, siis on kasulik kulutada 30% ajast selle teksti lugemisele ja 70% testimisele, kas sul on tekst meeles.

Õige toitumine

Uuringud näitavad, et tervislikult söömine teeb hinnetes vahe sisse. Kontrolltöö päeval peaks laps kindlasti hommikusööki sööma. Palju süsivesikuid, rohkelt kiudaineid, aeglaselt seeditavat, nagu kaerahelbepuder, ütlevad teadlased. 16 tudengit testiti tähelepanu ja mõtlemise kiiruse suhtes. Seejärel pandi nad viiepäevasele rasvarikkale ja süsivesikutevaesele dieedile (liha, munad, juust ja koor) ning testiti uuesti. Tulemused olid selgelt madalamad.

Õnnelikkus

Saavutustele pühendunud maailmas on õnn väga suur asi. Tavaliselt on õnnelikumad inimesed edukamad kui õnnetud, nii tööl kui ka armuasjades. Nende saavutatud tulemused on paremad, neil on paremad töökohad ja nad teenivad rohkem. Õnnelikumad inimesed abielluvad tõenäolisemalt ning kui juba on abielus, siis on oma kooseluga ka rahul. Milline on esimene samm õnnelike laste kasvatamisel? Ole õnnelik lapsevanem.

Sõbrad

Sõprade mõjust räägime tavaliselt siis, kui see on negatiivne ja palju harvem siis, kui positiivne. Kuid heas naabruskonnas elamine, tugevas koolis käimine ning hea sõprade ring mõjutavad last väga palju. Tudengite hulgas on parim moodus oma tulemusi parandada targa toanaabriga kokku kolimine.

Vanemate toetus

Vanemate usk, et laps on tark ja võimekas, annab lapsele juurde enesekindlust ja soovi oma õnnestumisi ka näidata. Usk lapse võimekusse mõjutab ka kasvatajate ja õpetajate suhtumist lapsesse.