Teismeliste vanematele | Kui sinu lapse esimene armastus puruneb...


Teismeliste vanematele | Kui sinu lapse esimene armastus puruneb...
Foto: Unsplash

Tavaliselt hakkavad lapse hormoonid möllama juba veidi enne teismeikka jõudmist — see on aeg, millal lapsed ka esimest korda kellegisse armuvad. See on iga, mis on täis kohmakat ja piinlikku flirti ning vastamata tundeid. Vanemale tundub lapse südamevalu tihtilugu naljakas ja armas, aga tegelikkuses aitab vanemapoolne tugi lapsel kiiremini oma õnnetusest üle saada.

„Varateismelise aju pole üldiselt nii arenenud, et ta väga tuleviku üle juurdleks," selgitab Dr. Joseph Shrand, raamatu Do You Really Get Me? autor ja mainekas noortepsühhiaater. „Nende jaoks toimub kõik siin ja praegu. Nad elavad hetkes. See on põhjus, miks südamevalu lapsele nii karmilt mõjub, see tundub lihtsalt igavene."

Shrand märgib, et lapse selline mõtteviis pole vale. See tuleneb nende aju arenemisjärgust - igavene südamevalu paistab lapsele väga reaalsena. Mõttetu on noorele kinnitada, et küll aeg murtud südame parandab. See tema tuju ei tõsta. Rohkem aitab lapsega tema tunnetest rääkimine ning kinnitamine, et me kõik tõesti oleme elus saanud haiget, sest inimene, kes meile väga meeldis, ei tundnud sama.

Nutikad lapsevanemad kasutavad oma võsukese südamevalu ära kui võimalust, kuidas järglasele empaatiat õpetada. Tegelikult on tore, kui su laps kellestki nii palju hoolib. Südamevalu pole kindlasti asi, millest lihtsalt üle peab olema. Samuti pole eetiline last lohutada tema silmarõõmust halba rääkides või hoopis vihjates, et küll tuleb keegi uus. Õige ja ainuke tegu, mida teha, on last lihtsalt toetada ja temaga koos aega veeta.

Seotud lood:

„Mõtle olukorrale läbi varateismelise silmade," palub Shrand. „Laps, kelle süda on murtud, hakkab end tundma vähem väärtusliku ja armastatuna. Võibolla tunneb ta häbi ja arvab, et temaga on midagi valesti."

Eesmärk ei ole lapse valu vähendada vaid see hoopis konteksti seada. Lapsevanemad peavad südamevalust rääkima ausalt ja avatult. Lapse „südamevalust päästmine" või olukorra vältimine seab lapse lihtsalt enesehaletsuse ja ebakindluse suletud ringi.

Mida teha, kui lapsel on süda murtud?

Ära alahinda lapse tundeid. (Varateismelisele tundub südamevalu igavene.)

Loe veel

Räägi lapsega, et kasvamise ja uute hormoonide tõttu on kellegisse armumine loomulik. See pole kellegi süü, kui teine inimene end samamoodi ei tunne. Isegi täiskasvanuna ei meeldi sa tihti inimesele, kes sinule meeldib.

Tunnusta last selle eest, et ta nii tugevaid tundeid tunneb.

Tuleta lapsele meelde, et mõnikord ei õnnestu asjad selle pärast, et need pole loodud õnnestuma, mitte selle pärast, et need on halvad.

Astu vestlusesse avatult ja ausalt.

„Lapsed mõistavad, millal me oleme ausad," kinnitab Shrand, „nad tunnetavad seda hästi. Ära ole oma lapsega võlts, austa teda. Austusest kasvab välja teise hindamine ja see tagab usalduse."

Ausus ja avatus on tihti täiesti vastupidine sellele, mida lapsevanemad südamevalus lapsega suheldes teevad. Nad hämavad, kehitavad õlgu ja kahtlevad oma vastustes.

"Me tahame oma lapsi haiget saamise eest kaitsta. Aga nad saavad elus haiget nii või naa. Parem on õpetada neid oma emotsioonidega toime tulema. Haiget saamine pole alati halb, kui sellest midagi õppida."

www.fatherly.com