Apteeker: Just see harjumus tagab viirustehooajal võimaluse neist puutumata jääda
Koondumine siseruumidesse suurendab viiruste levikut, kuna värske tuuleiil ei vii haigustekitajaid meist eemale. Nüüd tasub erilist tähelepanu pöörata hügieeniharjumustele.
Millal külmetus meid tavaliselt tabab ja kuidas sellest kiiresti jagu saada, sellest räägib BENU apteegi farmatseut Riina Vaikna.
Esmalt tuleb rõhutada, et külmetushaiguse all peetakse silmas üldist enesetunde halvenemist, nohu, köha, kurguvalu ja häälekäheduse tekkimist. "Sellise kehvema enesetundega võib kaasneda ka uimasus, peavalu ja palavik. Haigust nagu "lihtsalt külmetus" pole olemas. Nohuse nina või palaviku toob ikka viirus, mis saab hoo sisse külmetuse tõttu nõrgenenud organismist, kui immuunsus on langenud ja organism muutub haigustekitajatele vastuvõtlikumaks," selgitab apteeker. Vaikna lisab, et jahedamate ilmadega muutub organism haavatavamaks, kuna keha tegeleb rohkem soojahoidmisega, andes järele oma vastupanuvõimes haigustele. Farmatseut toob välja, et külmetushaigustesse nakatumist soodustavad väsimus ja ülepinge, stress, ületöötamine, ülekoormus sportimisel, immuunsuse langus, ühekülgne toidumenüü, vitamiinipuudus organismis jne. "Keha vastupanuvõime vähenemist ja nakatumist soodustavad ka külm ja niiskus. Hästi oluline on hoida keha soojas ja eriti tuleks vältida jalgade külmetamist," toonitab apteeker.
Külmetushaigusi saab ennetada
"Apteegid on iga sügise eel valmis meie inimesi aitama. Kõige targem on haigestumist muidugi ennetada läbi teadliku tervisekäitumise. Apteekrina on mul rõõm, kui inimene tuleb apteeki juba suve lõpus, et end probiootikumidega varustada, mitte ei jõua apteeki alles siis, kui juba valuvaigistit vaja," tõdeb Vaikna. Probiootikumid tõstavad meie immuunsust läbi seedesüsteemi, olles vajalikuks turgutuseks külmade saabumisel. "Eriti lastel aitavad head bakterid soolte mikroflooral tasakaalus püsida ja kindlustavad nii tugeva immuunsuse," täiendab apteeker. "Lisaks meie seedesüsteemi tervisele on oluline ka meie nina. Viirused, mis tekitavad köha ja nohu, paiknevad ja paljunevad sageli nina limaskestal. Meie sissehingatav õhk sisaldab palju tolmu, erinevaid viiruseid, baktereid, allergeene ja muid kahjulikke osakesi," räägib apteeker ja soovitab, et pesitsevate ohtude vastu on kindlaks abiks nina loputamine apteegis müüdavate loodusliku merevee lahustega, millega uhutakse ninast välja haigustekitajad ja ühtlasi niisutatakse ka nina limaskesta. "Kestev niisutus aitab vältida nohu ja viiruseid ning ennetada külmetushaigusi ja grippi. Uudisena on müügil ka aina enam õrna happelise pH-ga ninaspreid, mis korduval kasutamisel tekitavad nina limaskestale viirusevastase kaitsebarjääri. See on mõistlik valik inimesele, kes ei viibi tunde iga päev avatud õhu käes," selgitab apteeker. Viirustega võitlemiseks vajab meie immuunsüsteem ka tsinki ja C-vitamiini, nende koos tarvitamine võib ära hoida külmetushaiguse avaldumise.
Tõhus hügieen on viiruste parimaks tõrjeks "Kõige tõhusam viis viiruste vältimiseks on käte sage pesemine. Seda tuleks kindlasti teha poest koju jõudes, pärast WCs käimist, enne söömist ja pärast kokkupuudet haigega. Samuti tuleks püüda vältida kätega nina ja silmade hõõrumist, kui pole eelnevalt käsi pesnud." Vaikna rõhutab, kui inimene tunneb, et hakkab haigeks jääma, siis oleks hea mõneks päevaks aeg maha võtta ja puhata. Korralik puhkus ja uni annavad organismisile võimaluse taastuda ja suurendavad organismi loomulikku kaitsevõimet.
Apteeker lisab, et kindlasti on vaja tagada piisav D-vitamiini kogus organismis ja tarbida C-vitamiinirikkaid toite. Küüslauk, ingver, sidrun, astelpaju, mesi - need on kõige looduslikumad viisid kaitsevõime tugevdamiseks, et külmetusega võidelda. Igal töötajast vähegi hoolival töökohal on kirjeldatud toiduained vast alati kohvinurgas olemas.
Külmetushaigusel ja gripil on oluline vahe
Vaikna sõnul tuleb selgeks teha ka eestlaste arusaam külmetushaigusest ja gripist. "Tihti peetakse mõlemat üheks ja samaks. Külmetus ja gripp on küll sarnased, kus haigustekitajaks on viirus ning sümptomiteks on aevastamine, vesine nina, turses limaskestad, kähe kurk ja väike palavik. Gripp erineb aga külmetusest oma äkilise alguse poolest, mis toob kõrge palaviku (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust. Teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkusest on gripp märksa tõsisem, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kindlasti on siin vaja juba perearsti poole pöörduda," selgitab farmatseut.
Haigeks jäänud inimene peab puhkama ja säästma teisi haigustekitajatest
Külmetushaigusi põhjustavaid viiruseid on tohutu hulk. Inimene on nakkusohtlik juba enne seda, kui ta ise ennast haigena tunneb. "Esimestel päevadel, kui viirus alles organismis paljuneb, levib ta juba kergesti teistele inimestele. Ühest aevastusest võib piisata selleks, et levitada ruumis ohtralt haigustekitajaid. Viirust kantakse edasi põhiliselt kätega - kui nuuskame ja köhime ning seejärele katsume ukselinki või lapsed mänguasju - nii see sealt edasi lähebki," toob apteeker näiteid.
Kindlasti on tänapäeva töötempo muutunud kiiremaks, ent juba vanad eestlased võtsid sügiseti vajaliku aja, et suvistest tegemistest veidi vähem tempokam olla ning hoida ennast külma talve ees. "Usun, et aina enam tööandjaid mõistavad, kui töötaja soovib esimeste väsimusmärkide korral näiteks kodukontoris olla. Kokkuvõttes säästetakse nii kogu kollektiivi tervist," on Vaikna optimistlik.
Külmetushaigust välja ravida ei saa, kuid selle sümptomeid on mõistlik leevandada
"Külmetushaigustele otsest ravi ei leidu - meie organism teeb ravimise alati ise. Küll saab tegeleda sümptomite - peavalu, nohu, köha, kurguvalu - leevendamise ja läbi selle enesetunde parandamisega, et olla olemas kodustele ja hädavajalikele ametikohustustele." Apteeker paneb südamele, et kõige tähtsam on ikkagi aja maha võtmine ja organismile puhkuse andmine. "Keha võitleb viiruse vastu paremini, kui saab puhkust. Tarbida tuleks seejuures palju vedelikku. Piisav hulk vedelikku kehas aitab vähendada külmetusest tulenevaid vaevusi, olgu selleks siis valutav kurk või kinnine nina," soovitab farmatseut Vaikna.
