Lapsed ei pruugi suuta kõdistamise ajal naermist lõpetada ka siis, kui see neile üldse ei meeldi. Eriti kehtib see kõdikartlike laste puhul. Selline reaktsioon annab kõdistajale aga signaali, et lapsel on lõbus. Juba 1997. aastal California ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et kõdistamine ei tekita samasugust rõõmutunnet, mis tekib hea nalja üle naerdes. Kõdistamine loob ainult mulje lõbusast naermisest.

Kõdistamine näitab dominantsust
Kõdistatav laps kaotab enesekontrolli, mille tagasi saamine on üsna raske ning võib lapsele piinlikkust tekitada ja halbu mälestusi jätta. Kui täiskasvanud lapsi kõdistavad, siis nende eesmärk on enamasti last lõbustada, kuid tulemus võib olla hoopis vastupidine. Michigani ülikooli doktori Richard Alexanderi arvates võib kõdistamisega näidata ka domineerivat positsiooni ning selle tulemusel naerma hakkamine näitab allumist.

Kõdistamist on kasutatud piinamismeetodina
Hani dünastia ajal kasutati Hiinas kõdistamist kõrgklassi piinamismeetodina, sest see ei jätnud kehale jälgi ning piinatav taastus kiiremini. See oli laialt kasutatav meetod ka Jaapanis, kus mõeldi selle jaoks välja ka eriline väljend — kusuguri-zeme — mis tähendabki armutut kõdistamist. Kentucky ülikoolis uuriti 150 täiskasvanut, keda õed-vennad lapsena kiusasid ning kõdistamist toodi korduvalt kiusamisviisina välja. Samuti tuli uuringu käigus välja, et kõdistamine võib kaasa tuua oksendamist või isegi teadvuse kaotust, sest kõdistatav ei saa enam hingata.

Laps ei suuda öelda, et sa lõpetaksid
Kõdistamine võib nii kõvasti naerma ajada, et raske on lõpetada. Jätkuv kõdistamine ja kontrollimatu naermine võivad kõdistatava viia aga olukorrani, kus ta ei saa enam hingata ega öelda, et kõdistaja lõpetaks kiusamise. Alguses lõbusana paistnud tegevus võib lõpuks põhjustada tõsiseid probleeme.

Kõdistamine võib põhjustada usaldusprobleeme
Doktor Richard Alexanderi arvates võib kellegi kõdistamine tema tahte vastaselt põhjustada kõdistatavale psüühilist valu, mis mõnikord jääb saatma kogu eluks. Kasvatuseksperdi Patty Wipfleri sõnul võib lapsepõlves kogetud kõdistamine põhjustada emotsionaalseid probleeme ka hilisemas elus. See võib põhjustada usaldusprobleeme ja automaatseid kaitsereflekse, kui keegi liiga lähedale tuleb või järske liigutusi teeb. Hullemal juhul võib inimene olla valves isegi magamise ajal.

Hoolivuse näitamiseks on ka paremaid viise
Vanemad arvavad tihti teadvat, mis on nende lapsele hea, ja oma kogemusest nad mäletavad, et kõdistamine on normaalne. Teades nüüd ka kõdistamise negatiivseid külgi, siis võiks lapsega kontakti otsimiseks kasutada muid viise, mis tõesti lähendavad ja mõlemale rõõmu valmistavad. Kui tekib siiski kange tahtmine last kõdistada, tuleb temalt selleks luba küsida.

Allikas: brightside.me

Jaga
Kommentaarid