Beebide eest teevad toitumisotsuseid muidugi vanemad, kuid mida suuremaks laps saab, seda vähem ta toitumisalast suunamist saab, sest ta oskab ju ise süüa.... ja laps valibki magusad mullijoogid ja krõpsud. Olles ise lapsevanem, mul on kaks tütart vanuses 8 ja 13 aastat, saan soovituste jagamisel tugineda sellele kogemusele, mis mul endal laste kasvatamisel on.

Meenub siinkohal üks seik oma vanema tütrega, kes harjus kohe varajases eas sööma sama toitu mida ise igapäevaselt sõime: juurviljad, piimatooted, munad, riis, lihatooted jne. Tol ajal elasime keskturu kõrval ja ükskord kui tulin parasjagu turult toidukottidega koju, küsis tütar esimese asjana: „Papa, kas sa mune tõid?“ (Selle asemel, et küsida, kas sa kommi tõid?) Olgu öeldud, et ta oli siis ehk 3-aastane Me ei ole magusa ja kommi söömist ka kunagi lastele keelanud, kuid kehtestanud siiski mingid piirid ja kommid ei pea nö kausis kogu aeg käeulatuses olema, et tekiks ahvatlus, sealt iga natukese aja tagant võtta.

Magusa söömiseks on kaks head aega

Hommikul kui veresuhkur on madal ja samuti peale kehalist koormust ehk trenni. Mõlemal juhul on siis magus omal kohal, peale trenni läheb see energiavarude taastamiseks, sest organism on ära kulutanud suure osa glükogeeni varudest ehk süsivesikute varudest, misa asuvad maksas ja lihastes. Kuid kindlasti ei ole vaja lastele kommi või magusat anda enne magamaminekut, sest organism ei oska öösel suurt midagi lihtsüsivesikutega peale hakata ja talletab need suht kergesti rasvavarudesse (sama kehtib ka kõikide magusate jookide kohta, mis sisaldavad rikkalikult suhkrut).

Kogu meie ühiskonna ja elukorralduse probleem on üks: me elame toidukülluses ja me liigume järjest vähem

Mida kehaliselt aktiivsemad me oleme, seda rohkem ja vabamalt saame ka süüa — kuid teades kui erinev on tänaste noorte liikumisharjumus võrreldes sellega, kui ise laps olin, siis seda enam pean ka ise vaatama, mida ka minu lapsed söövad ja kui palju nad liiguvad.

Tulles tagasi eeskujude juurde, siis tihti ei ole vanemad (kes ise on joma toitumisele ja füüsilisele vormile käega löönud või puuduvad lihtsalt vastavad teadmised) oma laste jaoks selles valdkonnas autoriteedid. Sellisel juhul tasuks selline väline „eeskuju” või “kangelane“ leida väljastpoolt, teades keda teie laps nö fännab. Pole vahet, kas see on välismaa superstaar või tervist väärtustav tuttav. Minu tuttavatel sõpradel on oma lastele toitumissoovitusi jagades hea öelda, et „Onu Ott“ sööb seda ja seda ja näeb välja just selline seepärast…..(selge, et valdavalt on need olnud poisid, kes kes ka endale lihaseid soovivad saada, kuid algus seegi). Mul on seda kuuldes ainult hea meel, kui minu tegemised ja eeskuju on lastele motivatsiooniks ja on aidanud vältida nii mõnegi ebameeldiva toidulauastseeni.

Kui ma ka sind, hea lugejast lapsevanem ei tunne, siis sellegipoolest, luban lahkelt vajadusel ennast lapse suunamise kasutada, kui see peaks tulemusi toidulauas parandama. Kuid enne tutvu mõnede minu soovitustega selles valdkonnas.

Oluline on kehtestada kindlad toidukordade ajad ja teada, millest lapse toit koosneb

See ei tähenda seda, et minuti pealt peaks kogu aeg sööma, vaid et eksisteeriksid kindlad toidukorrad päevas. Alati hommikusöök (mitte nii ,et see jääb vahele, kuna polnud isu), lõuna (koolis või lasteaias), vahepala enne trenni ja õhtusöök kodus. Seega laste puhul kolm põhitoidukorda ja üks vahepala. Kodust söömist saame ise kontrollida ja vastavalt ka tervislikumalt valmistada, st. et me ei osta valmistoitu valmistoidu letist, vaid teeme ise valmisostetud toorainest toitu, mis välistab ka ebakvaliteetse toidu tarbimist. Ma ei taha väita, et kõik valmistoidu letist ostetud toit on ebakvaliteteetne, kuid ise valmistades tead täpselt, kuidas see tehtud on ja mida sinna lisatud on. Koolitoiduga on keerulisem — on küll nö etteantud normid, mis peaksid järgima kõiki terviseseisokhast olulisi punkte, kuid kunagi paluti mul arvustada erinevate koolilõunate menüüsid ja pean tunnistama, et midagi väga tervislikku ma seal ei näinud. Kindlasti on see koolide lõikes erinev ja usun, et sellest ajast kui ma viimati neid menüüsid nägin on üksjagu ka aega mööda läinud — seega loodan ,et seal on ka asjad paremuse suunas liikunud.

Mida kindlasti ma ei soovita teha on see, et anda lapsele raha selleks, et ta puhvetis söönuks saab

Esiteks on puhvetite toiduvalik üles ehitatud laste soovidest lähtuvalt ja mitte tervise vaatevinklist vaadatuna — nende ülesanne on see, lapsed käiksid ostmas ja selge, et kui me seal pakuksime toorsalateid, tervisesnäkke vms siis ei oleks seal lihtsalt külastajaid….Parem pange ise kodust kaasa (on see kohupiim või kodujuust — tehtud salatiks, lisades erinevaid aedvilju või lisades juurde lihtslat mõne puuvilja. See oleks nö kergeks vahepalaks ja sobib hästi ka enne trenni. Juurde võib olla tehtud ka täisteraleib singi või juustuga, sinna vahele salatileht ja tomat). Tänapäeval on piimatoodete valik väga lai ja seejuures ka väga maitsev.

Lapsed saavad mõttetult palju kaloreid valmisjookidest!

Kõik magusad joogid sisaldavad suurel hulgal suhkruid ja kui lasta lapsel juua niipalju kui ta soovib, siis olete kindlasti kogenud seda, et toit jääb lauale ja jook on kolm korda joodud. Õpetage lapsi kõigepealt sööma ja siis alles jooma — kui siis üldse enam joogi jaoks ruumi on. Juua võib ka toidu juurde, kuid piiratud koguses, ärme unusta, et kõik joogid, mis sisaldavad kaloreid, on toit, sest seal on oma toiteväärtus! Ise teeme oma kodus seda, et lahjendame mahla veega (laps ei pea jooma klaaside viisi mahla, vaid kui segada 3:1 või 4:1 veega, on tulemus sobiv ja palju nö suhkrust saadavaid kaloreid jääb saamata). Loomulikult eelistada võiks ainult puhast vett — kuid tean ,et see on keeruline seda juurutada, seega mahlade lahjendamine tuleb siinkohal appi.

Peale kehalist koormust…

… sobib hästi kas magus kohupiim + puuvili näiteks küpsem banaan või tänapäeval on müügil juba suht palju ka valgurikkaid nö valgubatoone (seal on üldjuhul rasva 3 korda vähem kui tavašokolaadis, süsivesikuid samuti 2 korda vähem ja valku lausa 3 korda rohkem). Olgu öeldud, et valkude baasil toimub lihaste taastumine. Põhjalikumalt võid selle kohta ligeda SIIT!

Trühvleid saab ise ka kakost ja muudest tervislikest komponentides vamistada, seda vaata SIIT!
Pannkoogid ei pea olema paksukstegevad, tulevad appi valgupannkoogid maitsestatud steviaga, kuidas teha, vaata SIIT!

Kui esimene nälg on kustutatud peale trenni, siis ei ole enam õhtul kodus vaja anda suurt kõhutäit (a´la praekartuleid viineritega….).

Õhtune toit võiks olla valgurikas (kas mõni munaroog, kala) ja samas juurde kas wokitud või ahjus tehtud juurvilju. Need täidavad piisavalt kõhtu ja samas ei söö ka kõhtu ka liiga täis, mis segaks omakorda normaalset unerütmi.

Lõpetuseks panen südamele lapsevanematele, et ärge toidu söömisega lapsi ähvardage. Söömine ei saa olla karistus! Selgitage piisavalt, miks süüa on vaja, millest toit koosneb, milleks see kasulik on ja kõige olulisem — kaasake lapsi toiduvalmistamise protessi, sest enda tehtud toitu söövad lapsed igal juhul!

Rohkem lugemist nii toitumisest kui treenimisest leiate meie portaalist www.fitness.ee