Põlisrahvaste matuserituaalid külvavad Ebola-surma

Troopilise Aafrika põlisrahvaste tavad, rituaalid ja usaldamatus tervishoiutöötajate vastu takistavad Ebola epideemia leviku tõkestamist, kirjutab ajakirja Horisont jaanuarinumbris terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Lisaks kartusele, et just tervishoiutöötajad nakatavad inimesi Ebolasse, on põlisrahvaste seas levinud uskumus, et Ebola-haiglad on tegelikult surnukambrid, kuhu keeldutakse minemast, sest ükski inimene ei tulevat sealt elusana välja.

Loobumist sajandite vältel kinnistunud matmisrituaalidest või nende muutmine tähendab põlisrahvale aga peaaegu elust lahkumist. Väga oluline on laiba ettevalmistamine matmiseks – pesemine, võidmine ja muu lähikontakt, ning lahkunu vaimu väljakutsumine ja „küsitlemine” selleks, et selgitada välja surma põhjus. Selle protseduuri käigus peab surnut kindlasti puudutama.

Kissi etnilises rühmas keelavad tavad aga näiteks raseda naise matmise koos lootega – enne naise matmist võetakse loode ema kehast välja ning maetakse mõlemad eraldi. Sellise protseduuri läbiviimine Ebolasse surnud rasedaga toob kaasa praktiliselt kindla nakatumise.

Täpsemalt saab Ebola-viiruse levikuviiside, epideemiaks paisumise põhjuste ja selle tõkestamisvõimaluste kohta lugeda äsjailmunud ajakirjast Horisont.