Puuk annab nakkuse 24 tunniga

 (14)
Puuk annab nakkuse 24 tunniga
Foto: Wikipedia

Puuk peab olema nahas olnud vähemalt 24 tundi, et haigustekitaja leviks ka inimesele.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles, et haigustekitaja liigub puugist inimesele 24-48 tunni jooksul. Seega on oluline puuk avastada võimalikult varakult.

Puugi eemaldamiseks ei tohi kindlasti kasutada mingisuguseid õlisid või muid sedalaadi vahendeid. Samuti pole Kutsari sõnul oluline, kas teda keeratakse päri- või vastupäeva. Kõige olulisem on saada puuk tervelt kätte. Selleks tuleks panna küüned võimalikult naha lähedale suiste juurde, mitte pigistada puugi keret ning tõmmata ühtlaselt välja.

Puukide vältimiseks tasub kasutada putukatõrjevahendeid faktoriga 19, mis peaksid kaitset pakkuma. Samuti on puugid lõhnatundlikud, mistõttu tasuks metsa minnes end veidi enam lõhnastada, soovitas inspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri.

Eesti kõige ohtlikumad piirkonnad puukide osas on Saare-, Hiiu-, Harju- ja Ida-Virumaa ning kõige vähem puuke on Järva-, Jõgeva- ja Raplamaal. Epidemioloogilise valmisoleku büroo peaspetsialisti Jevgenia Epštein ütles, et tegelikult on kogu Eesti ohupiirkond, kuna pole kohta, kus puuke ei oleks.

Puukide arvukus on suurenenud, kuna nende looduslike peremeeste (näriliste ja ulukite) arvukus on tõusnud. Samuti soodustab kulupõletamise keeld puukide levikut. "Varem, kui kulu lubati põletada, hävis selles palju puuke," ütles Kutsar.

Seotud lood:

Kuna inimesed on ise hakanud rohkem looduses viibima, siis ka see on tõstnud nakatunute arvu.

Kuigi puugihooaja alguseks loetakse üldiselt aprilli, on esimese nelja kuuga inspektsioonis registreeritud juba 169 uut puukborrelioosi juhtu. Eelmisel aastal haigestus puukborrelioosi 1423 inimest, mis on kaks korda rohkem kui 2007. aastal. Samas puukentsefaliiti haigestumine on viimastel aastatel langenud, mullu 90 inimest. Oma osa on selles ka vaktsineerimisel.

Kuulo Kutsari sõnul tuleks kõigil end puukentsefaliidist säästmiseks kindlasti vaktsineerida. Ta lisas, et vaktsineerimise tase on siiski veel madal ning inimesed ei taju tihtipeale ohtu, mida haigus endaga kaasa toob.

Puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei saa ning siin on kõige olulisem, et haigus võimalikult varases staadiumis ära tuntakse. Selles osas on Kutsari sõnul aga perearstide poolt veel palju vajakajäämisi.

Loe veel

Borrelioos on ohtlik, kuna kahjustab nahka, närvisüsteemi ning liigeseid. Samuti võib kahju tekitada südamele ja silmadele. Kui seda korralikult välja ei ravita, võib see muutuda krooniliseks.