See mõjutab meid kõiki | Uue ärkamisajaga mitmepäevase kohanemise tagajärgedeks võivad olla liiklusõnnetuste sagenemine, õppimisvõime langus ning tervisehädad
Varem on üldine arvamus olnud, et inimesed kohanevad kellaaja järsu nihutamisega – tunni võrra ette või taha – üsna kergesti. Viimastel aastakümnetel on kellakeeramise mõju inimeste unele ja une kvaliteedile hakatud rohkem uurima.
Psühhiaater-unearst Juhan Kaldre selgitab, et uuringute järgi vajavad paljud inimesed kellakeeramisega kohanemiseks rohkem aega ning tagajärgedeks võivad olla liiklusõnnetuste sagenemine, õppimisvõime langus ning mitmed tervisehädad. Ka see on tänapäeval juba vaieldav, kas suveajale siirdumine enam olulist energiasäästu annab. (Suveaja kehtestamist hakati laiaulatuslikult, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutama 1970ndatel aastatel energiakriisi pärast.) Negatiivne mõju inimeste tervisele ja selle kaudsed tagajärjed võivad kellakeeramise võimaliku majandusliku kasu üles kaaluda.
Lõokestele raskem
Inimesed võivad olla nii hommiku- kui õhtutüüpi (hommiku- või õhtuvirged, nn lõokese või öökulli tüüpi). Inimese ööpäevase aktiivsuse mustrit nimetatakse kronotüübiks, mis sõltub suuresti meie geenidest, aga ka vanusest. Umbes pooled inimestest kuuluvad vahepealsesse gruppi ehk on keskmise kronotüübiga. Keskmise tüübiga inimesed taluvad kellakeeramist suhteliselt hästi või isegi probleemideta. Ülejäänud on hilise või varajase kronotüübiga inimesed, kes on kellakeeramisele rohkem tundlikud ning nemad taluvad nii kevadist kui ka sügisest kellakeeramist halvemini.
Üldiselt tekitab sügisene kellakeeramine vähem probleeme, kuna inimene ”võidab” tunni. Tegelikult ei ole sellest võidetud tunnist mitte kõigile kasu. Hommikuinimestel võivad kellakeeramise järgsel nädalal tekkida unehäired: uinumisraskused, katkendlik ja halva kvaliteediga uni. Mõnes uuringus on leitud, et kohanemiseks uue ärkamiseajaga võib minna 4-5 päeva.
Varasem unevõlg ja -probleemid võimenduvad
Sõltumata kronotüübist tekitab kellakeeramine rohkem hädasid neile, kellel on juba varem unevõlg või unehäired. Need inimesed võivad järgmisel nädalal pärast kellakeeramist kannatada veelgi enam uinumisraskuste ning öiste ärkamiste all. Eriti haavatavad on kliinilises depressioonis inimesed. Ka vähem und vajavad või harjumuspäraselt vähem magavad inimesed taluvad mõlemat kellakeeramist halvemini.
Kellakeeramine võib olla üks põhjus, mis tekitab unehäireid ning päevast väsimust, kuid seda õnneks ajutiselt. Tegelikult kannatab igapäevaselt püsivate uneprobleemide all sisuliselt iga neljas inimene. Näiteks võib üheks päevase unisuse sagedasemaks põhjuseks olla tavainimesele norskamisena tuntud uneapnoe ehk uneaegse hingamishäire, mille puhul keha ei saa uneajal piisavalt hapnikku ning selle tõttu suurenevad mitmed terviseriskid eelkõige südameveresoonkonna haiguste sagenemise näol. Uneapnoed on aga eelkõige oluline uurida, leida ja ravida seetõttu, et apnoest tekkiv päevane liigne unisus tekib aastatega. See ei ole patsiendile endale hästi märgatav, kuna muutused tekivad aeglaselt, aga tekkiv oht liikluses on reaalne meile kõigile. Halb uni ja pidev väsimus võetakse sageli osaks oma elustiilist ja ei teata, et see toob kaasa mitmeid teisi terviseprobleeme.
