Šokis ema: helistasin kõhuvalu tõttu meelemärkust kaotama hakanud lapse pärast kiirabisse, lasin pikalt kutsuda, aga mu kõnele ei vastatud!

 (9)
Lisatud Häirekeskuse selgitus!
Šokis ema: helistasin kõhuvalu tõttu meelemärkust kaotama hakanud lapse pärast kiirabisse, lasin pikalt kutsuda, aga mu kõnele ei vastatud!
KiirabiFoto: Ilmar Saabas

Pühapäeva õhtul kella 22 paiku tekkis meie 9-aastasel pojal väga ägedaloomuline kõhuvalu. Asi oli nii hull, et poiss hakkas juba meelemärkust kaotama, seetõttu otsustasime üsna kohe kiirabi kutsuda. Esimest korda helistasin hädaabinumbrile kell 22.24 ja lasin kutsuda ligi minuti (vähemalt mulle endale tundus see väga pikk aeg), telefon kutsus, aga keegi kõnele ei vastanud. Minut hiljem, kell 22.26, proovisin oma telefonilt uuesti. Täpselt sama asi — telefon kutsus ja kutsus, mitte keegi vastu ei võtnud, kuni katkestasin lõpuks ise kõne.

Mõned minutid hiljem proovis abikaasa, lasi samuti VÄGA pikalt kutsuda (ligi minuti taas), enne kui lõpuks kõnele häirekeskus vastas. Meile saadeti kiirabi, mis jõudis kohale u 45 minutiga (meie elukohta arvestades naljalt rutem ei jõuagi, kui on palju väljakutseid, kuigi on jõutud ka 20 minutiga).

Kiirabibrigaadi kohta on öelda vaid kiidusõnu — nad tegutsesid väga professionaalselt ja poeg sai kiirelt abi.

Küll aga tundub mulle kummaline see, et pärast kahte korda helistamist ei helistatud mulle hädaabinumbrilt tagasi (ma ei leidnud kusagilt selle kohta küll mingit infot — kas neil on kohustus mulle helistada tagasi või mitte), kuid inimlikust seisukohast — kui ma olen kaks korda järjest helistanud ja lasknud pikalt kutsuda, on ju tegemist ilmselgelt hädaolukorraga? Mulle ei öeldud liinilt ju isegi seda, et olen kõneootejärjekorras, lihtsalt lõputu kutsumine. Kui ma ise oleksin olnud suremas, võinuks need minutid tähendada seda, et ma ise enam ei olegi suuteline enam kolmandat korda uuesti helistama?

Seotud lood:

Teine küsimus on aga see, et kuidas on võimalik, et hädaabinumbrile vastamist tuleb oodata nii pikalt? Kas tõesti on Lihavõttepühade ajal siis hädaabi numbrile vastamas sedavõrd vähe töötajaid ja hädasolijate abistamiseks pole piisavalt tööjõudu?

Edastasime kirja koos helistajate telefoninumbrite ja kõnede toimumise kellaaegadega Häirekeskusele kommentaari saamiseks. Selgub, et katkestatud kõnede puhul ei helistatagi tagasi.

Häirekeskuse peadirektori asetäitja arenduse alal Merle Tikk:

Loe veel

Võtame väga tõsiselt olukordi, kus abi vajanud inimene tunneb, et Häirekeskuse teenus ei ole olnud piisav ning abi ei ole saadud piisavalt kiiresti. Häirekeskuse eesmärk on olla esimene abistaja ning teeme igapäevaselt jõupingutusi, et see ka nii oleks. Seetõttu analüüsisime seda juhtumit põhjalikult. Saame tõdeda, et antud helistamise hetkel oli Häirekeskuses tavapäratult suur kõnede koormus. Põhjuseks olid pikad pühad ning nädalavahetuse ilus, kuid samas tuuline ilm. Sagenesid väljakutsed maastikupõlengute, palavikuga seonduvalt ning kahjuks ka alkoholi liigtarbimisega seonduvalt.

Abivajaja poolt katkestatud ning seetõttu Häirekeskuse poolt vastamata jäänud hädaabikõnedele tagasi ei helistata, kuna üldjuhul on tegemist kas ekslike kõnedega (helistaja on kogemata valinud vale numbri) või siis muude põhjustega, miks Häirekeskusega ühenduse saamine ei ole enam vajalik. Abivajajatele tagasi helistamist on Häirekeskus rakendanud varasemalt vaid tõsiste side-tehniliste probleemide korral, mis on puudutanud suurt hulka abivajajaid.

Küll aga on oluline kõigil 112-le helistajatel teada, et kui ooteaeg on pikk, siis ei tohiks kindlasti kõne katkestada ning püüda rahulikult oodata, kuni Häirekeskuse päästekorraldaja vastab. Arusaadavalt, on ekstreemses olukorras ooteaeg väga pikk, aga palume püüda olla kannatlik, sest kõne katkestades ja uuesti valides 112 satub see kõne jälle kõneootejärjekorra lõppu.

Kindlasti ootab Häirekeskus oma ridadesse uusi päästekorraldajaid, mis võimaldaks meil kiiremini ja paindlikumalt töökoormustele reageerida. Hetkel on võimalus kõigil, kes soovivad teha tähendusega tööd kandideerida Sisekaitseakadeemiasse päästekorraldaja erialale. Ning kui on huvi, milline see töö päriselt on, siis tulla meie avatud uste päevale 30. aprillil kl 12.30 nii Tallinna, Tartu, Jõhvi kui ka Pärnu keskustesse. Täpsemalt siit: https://www.112.ee/et/opi-paastekorraldajaks

Millal minna lapsega perearsti juurde ja millal EMO-sse, seda vaata SIIT!

Kuidas ja millal helistada hädaabinumbril 112

Eestis ja mujal Euroopa Liidus (samuti Islandil ja Gruusias) on üks hädaabinumber (112) kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks.

Helista häirekeskusesse, kui vajad abi — kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas.

Hädaabinumber 112 on sulle alati kättesaadav ning sellele helistamine on tasuta. Õpeta hädaabinumber selgeks ka lastele ja julgusta neid vajadusel seda kasutama. 112-le saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või sinu operaatori võrgus puudub levi.

Kõik Häirekeskusesse tehtud kõned salvestatakse.

Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast. Kõnele vastav päästekorraldaja on vastava koolituse läbinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle edasised juhised või suunab kõne edasi.

Helistada tuleks siis, kui on vaja kiiret abi, on alust arvata, et võib tekkida selline vajadus, või on soov teada anda mingist ohust. Arvesta ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda.

Helistades 112-le:

  • Ütle esimesena, MIS JUHTUS, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
  • Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid. Loe, kuidas ise telefonis oma koordinaate määrata.
  • Kuula päästekorraldaja juhiseid, tema ülesandeks on sind aidata. Vasta küsimustele — need on vajalikud selleks, et olukorda õigesti hinnata ning anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
  • Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
  • Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine — see on juba teel.
  • Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada.
  • Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajadusel tagasi helistada.

Hädaabikõne väljaspool Eestit

Euroopa Liidus saab 112-le helistada tasuta nii mobiililt, lauatelefonilt kui ka telefoniautomaadist ilma suunakoodi valimata. Kõnele vastab selle riigi 112-keskuse töötaja, kus asud, seega tuleks info edasi anda kohalikus keeles. Enamasti piisab siiski ka inglise keele oskusest.

Euroopast väljaspool reisides kontrolli alati, millised on kohalikud hädaabinumbrid, kuna neid võib olla mitu. Välisriigis hätta sattudes pöördu Eesti konsulaaresindusse või lähima Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse. Hädaolukorras saab alati konsulteerida ka Eesti Välisministeeriumiga telefonil: +372 53 01 9999 (24h)

Eesti Häirekeskusega saab välismaal viibides ühendust meiliaadressil 112@112.ee, kuid kasuta seda eelkõige info andmiseks või küsimiseks. Juhul, kui Eestis toimub kiiret sekkumist vajav sündmus, võta ühendust selle riigi häirekeskusega, kus asud ning palu ennast ühendada Eesti Häirekeskusega. Enamikul Euroopa riikide häirekeskustel on olemas üksteise kontaktid.

Allikas: Häirekeskus