Üks selline haigus võibki olla Knipi uuritud I tüübi diabeet. See suhkurtõve vorm on seni vähem levinud kui II tüübi diabeet, kuid selle levik arenenud riikides järjest suureneb. Haigus tabab peamiselt lapsi, kes vajavad pärast haigestumist elu lõpuni insuliiniravi. Miks see haigus täpselt kujuneb, on senini teadmata, kuid Knip oletab, et üks tegur võib olla liiga heal tasemel hügieen.

Praegu USA-s projekti järgmise osa kallal töötav Knip kinnitas Eesti Päevalehele, et kuigi viie aasta pikkune andmete kogumine kolme riigi peale kokku umbes 7000 väikelapselt on äsja lõppenud ja tegu on esialgsete järeldustega, võib siiski öelda, et tulemused kinnitavad tema nn hügieenihüpoteesi.

Immuunsuse areng

Knip selgitas, et inimese immuunsüsteemi n-ö programmeerimine algab juba lapse lootejärgus. Ent immuunsüsteem vajab väljaarenemiseks kokkupuuteid eri infektsioonidega. Arusaadavalt on mikroobe vähem seal, kus inimesed elavad paremini, puhtamas keskkonnas. See on ka uuritud piirkondade valiku põhjus: neis elavad geneetiliselt sarnased inimesed, kelle elutingimused on erinevad. Kui Soomes on juba pikemat aega olnud väga kõrge elatustase, siis Eesti on kehvadest oludest kiiresti Soomele järele liikunud. Karjala elutingimused on aga endiselt kesisemad. Kui Soomes oli 2011. aastal 100 000 elaniku kohta 61 diabeedijuhtu, siis Eestis 32 ja Karjalas kümme.

„Allergilised haigused nagu astma ja atoopiline dermatiit (krooniline nahahaigus – toim) on samuti enim levinud Soomes, järgneb Eesti ja kõige vähem esineb neid Karjalas,” loetles Knip. „Tsöliaakia (autoimmuunhaigus, mida põdev inimene ei talu gluteeni sisaldavat toitu – toim) on nende kolme piirkonna võrdluses samuti rohkem levinud Soome väikeste laste hulgas.”

Knipi sõnul on Soomes märgata seost 1953.–1999. aasta diabeedijuhtude arvu suurenemise ja sama ajavahemiku SKT kasvu vahel. „See korrelatsioon ei tõesta muidugi veel otsest põhjuse-tagajärje suhet, aga viitab siiski, et diabeedijuhtude arv peab mingil viisil olema seotud elujärje paranemisega,” rõhutas ta.

Kuna immuunsüsteem kujuneb peamiselt teise ja kolmanda eluaasta jooksul, siis tuleks Knipi sõnul mis tahes meetmeid immuunsüsteemi tugevdamiseks kasutada varakult. Puhtast elukeskkonnast loobumine muidugi kõne alla ei tule. „Üks võimalus on anda lapsele nn tervislikke baktereid. Praegused probiootilised bakterid püüavad seda efekti saavutada, aga on ilmselt liiga nõrgad, et immuunsüsteemi veel efektiivsemalt tugevdada,” sõnas ta.

Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätesi andmeil on Eestis I tüübi diabeeti diagnoositud umbes 600 lapsel ja kuni 18-aastasel noorel. „Laste ja noorte I tüübi diabeeti haigestumus suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla viieaastaste seas 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra,” tõdes ta. Ühtaegu on lapsevanemate informeeritus diabeedist teavituskampaaniate tulemusena väga hea ja praktiliselt kõigil juhtudel on haigus diagnoositud õigel ajal.

Tammer-Jäätes on Knipi uuringu kokkuvõtet lugenud, aga ei ole veel veendunud, et Soome teadlase hügieenihüpotees vastab tõele. „Süstemaatiline andmete analüüs alles algab ja lõpliku tõe selgumiseks on vaja teha veel mitmeid suuremahulisi uuringuid,” ütles ta.

Ka Knip kinnitas, et andmete analüüsimiseks kulub ilmselt veel mitu aastat, aga seda on juba alustatud. Praegu võrdlebki ta USA-s Soome, Eesti ja Karjala laste soolte mikrofloora proove. „Loodame näha selgeid erinevusi. Need analüüsid võivad anda täpsemaid vihjeid faktorite kohta, mis soodustavad I tüübi diabeedi teket või vastupidi, kaitsevad selle ja teiste lapseeas tekkivate immuunsüsteemi haiguste eest,” ütles Knip.

Eestis koordineeris uuringu korraldamist Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann. Projekti rahastas Euroopa Komisjon.


Mis on I tüübi diabeet?

I tüübi diabeet kuulub autoimmuunhaiguste sekka. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab organismil bakterite ja viirustega võidelda, ründab nüüd ka inimese organismi.

Diabeedi korral ründab immuunsüsteem kõhunäärme neid rakke, mis toodavad insuliini. Insuliini ülesanne on viia veres ringlev glükoos rakkudesse, mis vajavad seda energia tootmiseks.

Kui immuunsüsteem on hakanud kõhunääret ründama, väheneb insuliini tootmine. Glükoos jääb vereringesse ja vere glükoosisisaldus suureneb, samal ajal kui rakud nälgivad. Kui kõhunääre ei tooda enam piisavalt insuliini, tekivad suhkurtõve sümptomid ja kujuneb diabeet.