Vaata, millised hirmsad haigused ohustavad vaktsineerimata last
Viimasel ajal on tõusnud tõsiseks mureks vaktsineerimata laste arvu suurenemine. Vanemate kergekäeline vaktsineerimisest keeldumine seab ohtu nii nende oma lapse, kui kogu elanikkonna. „Seega on vaktsineerimine oma lapse kaitseks äärmiselt oluline samm. Tänapäeval on vaktsiinid kõige paremini uuritud ravimigrupp ja vaktsineerimie on lapsele ohutu,“ ütles Linnamõisa Perearstikeskuse arst Katrin Martinson.
„Laste vaktsineerimine ehk immuniseerimine on Eestis hästi korraldatud immuniseerimiskalendri alusel. Vaktsineerime lapsi väga ohtlike ja elu mõjutavate haiguste vastu. Haigusi mida saame ära hoida vaktsineerimisega nimetatakse vaktsiinvälditavateks haigusteks,“ ütles Martinson kelle sõnul vaktsineeritakse lapsi esimesel eluaastal tuberkuloosi, b-hepatiidi, difteeria, deetanuse, lastehalvatuse, läkaköha, hemofiilius ensefaliidi ja leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. Lisaks rotaviiruse vastu.
Martinson tõi välja erinevate ohtlike haiguste kirjeldused ja mida haigus vaktsineerimata lapsega teeb:
• Tuberkuloos on alati Eestis aktiivne olnud, kõik meie inimesed on mingil määral ohustatud tuberkuloosi haigestumisesse. See on raske, halvasti diagnoositav haigus ja ravi on pikaajaline. Tuberkuloosi tekitajaid võib „kogemata“ saada igast bussisõidust või poekäigust.
• B-hepatiidi epideemia oli Eestis enne vaktsineerimist Ida –Virumaal ja Põhja-Eestis. Haigus põhjustab maksarakkude põletikku ja nende jäädavat muundumist, mis on omakorda aluseks maksavähi tekkele. B-hepatiidi vaktsineerimisega on epiteemia Eestis hakanud taanduma.
• Difteeria ehk kurgumäda on väga raske kurguhaigus, selle haiguse tekitaja looduslikud kolded on Lätis ja Venemaal. Haigus on halvasti diagnoositav ja väga raskete tagajärgedega, lõpedes mõnikord surmaga.
• Teetanuse tekitaja sattub kehasse väikese haava kaudu, seetõttu on oluline kokkupuutel maapinnas haiguse tekitajatega omada kaitset. Iga väikelaps ja ka täiskasvanu, kes aeg ajalt kukub või marrastuse kaudu puutub kokku mulla ja pinnasega võib olla ohustatud. Haigus on raskesti ravitav ja sageli surmaga lõppev.
• Lastehalvatus ehk poliomüeliit on piisknakkusena leviv eluaegset lõtva halvatust põhjustav halvatus. Haigestunud inimene jääb invaliidiks. Looduslik kolle on siiamaani näiteks Indias.
• Läkaköha on oksendamiseni kulgevate köhahoogudega arenev raske üldhaigus, mis on surmavalt ohtlik esimese eluaasta imikutele.
• Emofiilusentsefaliit algab enamsti tavalise nohu-köhana ja kulgeb edasi ajupõletikuna - olles samuti väga raskete tagajärgedega. Sagedasim põdemine on esimesel kahel eluaastal. Emofiilus on ka üks sagedam kõrvapõletiku tekitaja.
• Leetrite epideemia esinevad paari aasta tagant ikka ja jälle Euroopas. See on samuti raske lööbega üldhaigus, millest võivad jääda eluaegsed tüsistused.
• Punetised on viirushaigus, mille peamine oht on rasedatele. Nimelt on tegemist teratogeense viirusega, mis sündimata lootele jäsemete puudeid ja muid puudeid tekitab.
• Mumps on haigus, mis haarab näärmekudet, sülje – ja kõhunääret ning munandeid. Haiguse läbinud poistel ohustab tüsistustena eluaegne viljatus.
• Rotaviiruse infektsioon on üks kõhulahtisusi põhjustavatest viirustest. Haigus reeglina ei ole raske aga sellega kaasneb väga oluline vedelikukaotus ning just see viib paljud imikud ja väikelapsed haiglasse või ohutab nende elu.
Martinson selgitas, et kui vaktsineerimisega hõlmatus on hea ehk üle 95%, siis on ühiskonnas nende haiguste levik peatatud ja sellega on kaitstud ka need lapsed, keda mingil põhjusel vaktsineerida ei saa. Vaktsieerimiste läbimine lapseeas annab ka täiskasvanuna immunsuse nende haiguste vastu. Kuigi mõnel juhul on vajalik vaktsineerimist korrata.
