„Tubli“
Uuringud on tõestanud, et kõige levinuma fraasi ütlemine nagu „tubli tüdruk“ või „hästi tehtud“ iga kord, kui su laps midagi hästi teeb, muudab lapse sinu kinnitusest ja heakskiidust justkui sõltuvaks. See muutub tema jaoks olulisemaks, kui tema enda motivatsioon, kinnitab nõustaja ja raamatu „The A to Z Guide to Raising Happy, Confident Kids“ autor Jenn Berman. Jäta tõeline tunnustus nendeks kordadeks, kui see on tõesti õigustatud. Lisaks, ole nii spetsiifiline, kui saad. Selle asemel, et öelda: „hea mäng“, ütle: „Sa tegid oma tiimikaaslasega väga head koostööd, see meeldis mulle väga“.

„Harjutamine teeb meistriks“
On tõsi, et mida rohkem aega su laps millelegi pühendab, seda paremaks saavad tema oskused. See kerge kõnekäänd võib panna lapsele aga peale tohutu pinge asjaga täiuslikult hakkama saada. „See saadab lapsele kindla sõnumi: kui sa teed vigu, ei harjutanud ega püüdnud sa järelikult piisavalt,“ sõnab Joel Fish, raamatu „101 Ways to Be a Terrific Sports Parent“ autor. Olen näinud hulganisti lapsi, kes end läbikukkujatena tunnevad ja mõtlevad: „Mis mul viga on? Ma harjutan, harjutan, harjutan ja harjutan, aga pole ikkagi parim“.“ Selle asemel võiksid innustada last kõvasti töötama, sest see aitab tal areneda ning samuti õpeta teda tundma uhkust iga saavutuse üle.

„Sul pole midagi viga“
Kui laps kukub ja lõhub põlve ning nutma purskab, võib olla sinu instinkt kinnitada talle, et tal ei ole tegelikult midagi hullu viga. Kuid lapsele ütlemine, et temaga on kõik korras, võib temas hoopis halvema tunde tekitada. „Su laps ju nutab. See tähendab, et temaga ei ole kõik ikka korras,“ sõnab Dr Berman. Sinu töö on aidata tal oma emotsioone mõista ja nendega toime tulla, mitte neid alahinnata. Kallista teda ja näita, et mõistad, mida ta tunneb, öeldes näiteks nii: „See kukkumine oli tõesti hirmus“.“ Nüüd küsi, kas ta sooviks plaastrit või musi (või mõlemat).

„Tee kiiremini!“
Sinu laps viidab hommikusöögilauas aega, tahab kangekaelselt ise jalanõude paelu siduda (kuigi see tehnika pole tal veel kuigi hästi selge) ja jääb igal hommikul kooli peaaegu hiljaks. Linda Acredolo, raamatu „Baby minds“ kaasautor ütleb, et lapse tagant sundimine annab talle tekitab talle ainult lisastressi. Muuda oma hääletoon pehmemaks ja ütle: „Teeme nüüd mõlemad veidi kiiremini“.“ See saadab lapsele signaali, et olete samas meeskonnas. Võid lapsega kusagile mineku ka mänguks muuta. Ütle: „Teeme võidu ja vaatame, kes saab esimesena püksid jalga!“

„Ma olen dieedil“
Jälgid kaalu? Jäta see enda teada. Kui laps näeb sind iga päev kaalule astumas ega kuule muud kui: „ma olen nii paks“, võib (eriti tütrel) areneda ebatervislik suhtumine kehasse, selgitab New Yorgi Nassau ülikooli pediaatriaprofessor Marc S. Jacobson. Palju parem on öelda näiteks nii: „Ma söön tervislikult, sest mulle meeldib, missuguse tunde see tekitab“. Suhtu samamoodi ka trenni tegemisse. „Ma pean trenni tegema“ võib kõlada kui kaeblemine. Aga: „Nii ilus ilm on, lähen kõndima!“ võib inspireerida last ka kaasa tulema.

„Meil pole selle jaoks raha“
Selline vabandus võib lapsevanema suust automaatselt tulla, kui laps endale uhiuut mänguasja palub. See võib aga saata lapsele signaali, et sul puudub kontroll teie majandusliku seisu üle ja ühe lapse jaoks võib selline fakt hirmutav olla. Nii ütleb raamatu „Kids and Money“ autor Jayne Pearl. Juba kooliealised lapsed võivad ka probleemi tõstatada, kui pärast selle väite ütlemist pöörad sa selja ja teed mõne kallima ostu. Vali sarnase idee edasiandmiseks teistsugune suund: „Me ei osta seda praegu, sest säästame raha suuremateasjade jaoks“. Kui laps hakkab vaidlema, tekib sinul ideaalne hetk arutada temaga rahaga mõistlikku ümberkäimist ja säästmist.

„Ära räägi võõrastega“
Sellist vaadet võib lapsel olla keeruline mõista. Isegi, kui inimene pole lapse jaoks tuttav, ei pruugi laps teda võhivõõraks pidada, kui see isik on lapse vastu kena ja viisakas. Lisaks võivad lapsed seda ütlust ka eriti tõsiselt võtta ning keelduda vajadusel suhtlemast ka politseinike ja tuletõrjujatega, keda nad varem kohanud pole. Selle asemel, et last üldiselt võõraste suhtes hoiatada, too näiteid: „Mida sa teed, kui võõras mees pakub sulle kommi ja ütleb, et viib su koju ära?“ Lase lapsel selgitada, mida ta teeks? Nüüd tee talle selgeks kõige õigem käitumisviis. Kuna väga tihti kohtlevad lapsi valel viisil ka nendele tuttavad inimesed, tuleb teha lapsele selgeks mantra: kui keegi muudab sind kurvaks, hirmutab sind või tekitab sinus segadust ja imelikku tunnet, räägi mulle sellest otsekohe.

„Ole ettevaatlik“
Kui ütled seda hetkel, mil laps turnib mänguväljaku rööbaspuudel, kukub ta ka suurema tõenäosusega alla. „Sinu sõnad viivad tema mõtted antud hetke tegevusest kõrvale. Ta kaotab keskendumisvõime,“ sõnab Deborah Carlisle Solomon, raamatu „Baby Knows Best“ autor. Kui tunned end ärevana, liigu lapsele lihtsalt igaks juhuks lähemale, kui ta peakski kukkuma. Ära seejuures ütle aga ühtki sõna.

„Sa ei saa magustoitu kui õhtusööki lõpuni ei söö“
Selle väljendi kasutamine jätab lapsele maiustuse väärtusest vale mulje ning vähendab ka tema naudingut kogu õhtusöögi osas. See on ju täiesti vastupidine sellele, mida tegelikult saavutada püüad, sõnab perekonnanõustaja ja raamatu „Ending the Food Fight“ autor David Ludwig. Muuda oma sõnumit nende sõnadega „Sööme kõigepealt soolase toidu ära ning seejärel sööme magustoitu“. Kuigi see sõnastuse muudatus on üliväike, on sel sinu lapsele tohutult positiivsem mõju.

„Las ma aitan“
Kui su lapsel on raskusi klotside või pusle kokkupanekuga, on loomulik, et soovid talle abistava käe ulatada. Ära tee seda. „Kui tõttad talle liiga kiirelt appi, kahjustab see sinu lapse iseseisvust. Ta hakkab alati otsima abi ja vastuseid kelleltki teiselt, mitte ei püüa takistusi ise lahendada,“ ütleb Myrna Shure, raamatu „Raising a Thinking Child“ autor. Selle asemel küsi suunavaid küsimusi, mis aitaksid tal probleemi lahendada: „Kas sa arvad, et pusle äärde peaks minema see suurem või hoopis väiksem tükk? Mida sa nii arvad? Proovime seda!“

Foto: Shutterstock

Allikas: parents.com