Eesti isa ütleb oma arvamuse välja | Loomakasvatus näib olevat lastest tähtsam

Tänapäeval käivad vanemad ja vanavanemad tööl, lapsi aga sooviks enamik vanemaid nn 12-tunniste tööpäevade asemel rohkem kodus hoida. Millised on selleks valikud ja võimalused, arutleb MTÜ Lasterikkad Isad asutajaliige, viie lapse isa Hillar Petersen.

Huvitav oli lugeda mõnda aega tagasi lasteaednike poolt algatatud ning kirgi kütnud arutelu, kuidas ja miks mõned lapsevanemad jätavad oma pisikesed lasteaeda tihtipeale 10-12 tunniks päevas. Nõus, et sellised nn tööpäevad on väikeste laste arengut pärssivad ning ebainimlikud. Lapsed vajavad kasvamiseks armastust ja lähedaste tuge, mitte pelgalt hommikust õhtuni lasteaias istumist.

Kuid vaatame asja teist külge. Jätame targu kõrvale pered, kes kasutavad lasteaeda kui nn mugavusteenust ning saadavad väikesed tihtipeale täistööpäevaks lasteaeda ka juhul, kui üks lapsevanematest on kodune. Millised on võimalused, lahendused olukorras kus lapsevanemad soovivad või peavad väikeste laste kõrvalt tööl käima?

Esimese variandina jääb koduseks üks vanematest, kuid kahjuks ei ole see paljude perede jaoks majanduslikel põhjustel realistlik. Teise variandina tuleb mobiliseerida oma sõbrad-tuttavad ja sugulased, kuid see ei ole püsivalt jätkusuutlik lahendus ning pigem toob stressi ja keerukust veelgi rohkem. Samuti ei võimalda kõik tööandjad oma töötajatele paindlikku tööaega. Seega vaatamata üli-inimlikele logistilistele ja administratiivsetele pingutustele sa lihtsalt pead jätma oma lapse ligi 10 tunniks lasteaeda, sest ka teised lapsevad vajavad toomist ja viimist, töö tegemist ja toit hankimist.

Olen kindel, et suur osa vanematest ja vähemalt lasterikastest peredest on selle jada läbi käinud ning jõudnud lahenduste puudumisel viimase juurde. Nad ei tee seda õelusest lasteaednike vastu ega hoolimatusest oma laste vastu, vaid puhtpraktilistel ja üsnagi ületamatutel põhjustel, sest teisiti ei saa. Kas siin on võimalik kogukonnal, omavalitsusel või riigil midagi ära teha? Eesmärk on ju anda lastele rõõmus ja rahulik lapsepõlv, vanematele natuke rohkem hõlpu ja soovi luua pere miks mitte kolme, nelja ja enama lapsega.

Esmalt, mida saab inimene ise ära teha. Viie lapse isana võin öelda, et kõikide laste trennide ja huvialade ühildamine ja liikumistrajektoori kokkuleppimine on paras peavalu. Kui seda teha aga kõikide lastega koos arutades ja vastutust jagades, siis võib juba selle pealt leida märkimisväärselt aja kokkuhoidu. Samamoodi saab organiseerida oma lapsed hea tahtmise ja energia korral kodu või töökoha lähedale lasteaeda, kooli ning huvitegevustesse. Siin saab samamoodi pere suuremaid lapsi huvi ja tahtmise korral ka väikeste lasteaiast äratoomisse ja koosmängimisse rakendada. Aja kokkuhoiu huvides tasub otsida võimalusi kasutada uusi teenuseid, näiteks toidu- ja esmatarbekaupade tellimine e-poest koos kojukandega.

Teiseks, mida saaks kogukond ära teha. Kindlasti annab naabrite, klassikaaslaste vanemate ja ümbruskonna peredega pead kokku panna ning vaadata üle koolis käivate laste logistika ja huvialad. Leppida kokku, kes ja mis päevadel saaks oma käikudega ühildada ka naabrilaste käigud ning jagada sellega transport-logistilist ülesannet. Või hoopiski organiseerida kamba peale või koostöös omavalitsusega vajalik transport.

Seejärel omavalitsus. Kindlasti varieerub see Eesti erinevais paigus, kuid rusikareegel peaks olema, et ühe pere lapsed saavad ühte lasteaeda ja ühte kooli. Samuti saab linnades organiseerida nõnda, et nii kool kui ka lasteaed jääksid lähestikku ning ideaalis kodust mitte kaugele. Suurematele ja eriti väikelastega peredele oleks hädavajalik pakkuda ka nn piiratud mahus lapsehoiu toetust. Olgu selleks sarnaselt tänase tugiisiku süsteemiga kindel arv tunde kuus, mida pere saab tasuta kasutada. Olen kindel, et selle olemasolul kasutaks vanem võimalust pisemad lapsed lasteaiast varem ära võtta ning koos midagi vahvat ette võtta. Sellel ajal oleksid ka pere vanemad lapsed hoitud, söönud ja õpitud.

Kas ka ettevõtted saaksid midagi ära teha? Võimaldada paindlikku tööaega, ühineda töö- ja peresõbralike ning vastutustundliku ettevõtluse algatustega. Pakkuda lastele mängimise ja koolilastele kodutööde tegemise võimalust asutuse ruumides, võimaldamaks vanematel logistikat lihtsamini korraldada ja lapsed varem lasteaiast ära tuua. Pärast laste mõistliku pikkusega päeva võimaldaks see nii lapsed heas keskkonnas hoida kui vanematel töösse panustada. Mida ettevõtted sellest võidaksid? Lapsevanemad tulevad parema meelega just sellistesse ettevõtetesse tööle. Just lapsevanemad on teadagi kõige stabiilsemad ja pikaajalisemad töötajad. Poole kohaga panustajast võib saada suurema mahuga töötaja.

Viimaks riik. Huvitaval kombel on riik täna suutnud välja töötada ja toetada talupidajate asendusteenistust, aga ei paku samalaadset tuge lasterikastele peredele. Ehk loomapidaja saab tellida oma loomi kantseldama 90 päevaks igal aastal asendustaluniku. Kas laste kasvatamine on vähem tähtis? Alustame kasvõi sellest, et vähemalt kolme lapsega vanem saaks kuni laste nelja-viie aastaseks saamiseni olla poole kohaga kodus ja selle eest riigilt toetust.

Need on mõtted, mis vajavad arutelu ja muidugi rahalist katet. Aga valimised on ukse ees, võiksime teemaderingi võtta ka ühe päriselt olulise teema - lasterikkuse. Laste saamine on inimeste vaba valik ja valikutega juba kord on nii, et mida suuremaid sekeldusi ja pinget see kaasa toob, seda vähem tõenäoliselt me selle valiku kasuks otsustame. Nii sünnibki meil ühe naise kohta 1,6 last ja mitte 2,1, et rahvana püsima jääksime. Ning Euroopa viie lasterikkaima riigi sekka jõudmisest oleme veel kaugel.