Eesti lasteaiad valmistavad lapsi ette ametiteks, mida praegu veel olemaski pole

Kui lapsed, kes praegu käivad lasteaias, hakkavad elukutset valima, siis väga paljud töökohad on juba automatiseeritud ja inimkäsi ei vajagi. Me ei oska prognoosida, missugused ametid paarikümne aasta pärast kõige nõutumad on. Seetõttu tuleb hakata juba praegu meie lastele õpetama lahendusi otsivat ja loovat mõtlemist, mis neile ametist hoolimata tulevikus edu tagab.

Maailma Majandusfoorumi töökohtade tulevikku analüüsivast raportist selgub, et 65% täna algkoolis õppivatest lastest asuvad täiskasvanuna tööle ametipostidele, mida täna veel ei eksisteeri, mistõttu pakuvad nad lahenduseks n-ö oskuste revolutsiooni, mis muudaks seda, mida lastele haridusasutustest õpetatakse ning kuidas. Lisaks ennustab McKinsey Global Institute, et 2030. aastaks asendavad robotid maailmas umbes 800 miljonit töökohta. Seda kõike arvestades peamegi otsustama, mida me saame teha juba praegu, et meie lapsed oleksid selleks tundmatus maailmas elamiseks ja töötamiseks piisavalt hästi ettevalmistunud.

Rohkem tähelepanu tuleb pöörata STEAM-oskuste õpetamisele.

STEAM ehk teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskusi peetakse 21. sajandi oskusteks, mille arendamine on oluline juba lasteaiast alates.

Varasemalt STEAM nime all tuntud terminile lisandus viimastel aastatel kunsti tähistav „A” („Art”), kuna loominguline mõtlemine käib käsikäes reaaloskustega. Seda väidet toetab ka asjaolu, et erinevate tööandjate poolt kõige olulisemaks hinnatud oskuste seas on loovus aastatega aina kõrgemale kohale jõudnud. Kuid tänane statistika loovuse vallas on kurb — ligi 98% kolmeaastastest lastest on loomingulise mõtlemise poolest geeniused, ent see võimekus säilib 25. eluaastaks vaid kahel protsendil.

Kui me tahame, et need numbrid 22 aasta jooksul ei kukuks nii palju, peame me juba lasteaiast alates panustama rohkem laste oskuste arendamisse, andes neile parem teadmiste vundament STEAM valdkondades, mis toetaks ka laste loomingulist mõtlemist ja aitaks neil seda laiemalt rakendada.

Uutmoodi innovaatilisi õppelahendusi ja -vahendeid, mis aitavad eri vanuses lastel omandada STEAM-oskuseid lõimitult ja süsteemsemalt läbi mängu, on mitmeid. Selliseid lahendusi on ka Eesti koolides kasutusele võetud ning nüüd on ka esimesed Eesti lasteaiad teinud samme, et tuua uued, veel väiksematele lastele suunatud STEAM õppevahendid oma klassiruumidesse.

Kui õpetajad saavad aidata lastel läbi mänguliste õpitegevuste omandada valdkondade üleselt erinevaid teadmisi, arendab see lastes uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist, neile loomuomast uudishimu, õpimotivatsiooni ning 21. sajandi oskusi nagu loovus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, põhjuse ja tagajärje seoste loomine, ruumiline visualiseerimine ja koostööoskus.

Näiteks saab lapsi õpetada mõõtma ja võrdlema vahemaid, lubades neil eri suurusega kaldteedel autosid sõidutada ning hinnata seda, miks üks või teine auto jõuab kaugemale või peatub hoopis lähemal. Või saab neile õpetada, mis on hammasülekanne, andes neile hammasrataste põhimõttel töötavad mängujupid, mida nad saavad omavahel töötama panna. Niisuguste õpitegevuste kaudu toetame laste paindlikku ja loomingulist mõtlemist, mis aitab neil kujuneda elukestvateks õppijateks.

Uusi õpetamisviise toetavad nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka kohalikud omavalitsused

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson on rõhutanud, et on oluline, et lasteaiad kasutaksid mänguvahendeid, mis võimaldavad mitmekesist õppimist, kus laps saab oma ideid ja kontseptsioone vabalt katsetada ning konstrueerida innovaatilisi lähenemisi probleemide lahendamiseks, kuna selline õppeviis tekitab lapses huvi ja haaratust ning innustab last samas tegema koostööd teistega.

Luunja valla haridusnõunik Kadi Saarso usub, et sellised kaasaegsed õppevahendid toetavad võtmepädevuste arendamist alushariduse tasemel hästi, mis omakorda aitab tuleviku väljakutseteks ette valmistuda. Me ei tea täpselt, milline on maailm tänaste lasteaialaste täiskasvanuks saamise ajaks, nentis ka tema, oluline on arendada lastes loovust ja probleemilahendusoskust ning säilitada neis avatus õppida uusi asju.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Eha Karus on avaldanud tänu linna lasteaedadele, kes on hakanud uuenduslikke lahendusi oma õppetöös kasutama. Haridustöötajana teab ta, et noores eas on tähtis, et lapse mängu- ja õpioskused arenevad läbi tegevuste, mis toetavad lapse loovust ja võimaldavad lapsel kogeda eduelamust. Ühtlasi toonitab ta, et laps on tegevustes aktiivne osaleja, keda kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ja tehtut analüüsima. Karus rõhutab, et lasteaiad peavad tagama laste arengut toetava keskkonna. Üks osa sellest on eakohaste ning arendavate õppe- ja mänguvahendite rakendamine õppetöös.

Insplay panustab sellesse, et tuua erinevad STEAM õppevahendid lasteaedadesse ja koolidesse. Vahendid võimaldavad lasteaedadel paremini läheneda nii STEAM-oskuste kui ka sõnavara õpetamisele. Lisaks toetame nii õpetajaid kui ka lapsi, korraldades koolitusi, töötube ja võistlusi ning julgustame õpetajatel jagama oma õpitegevuse kavu ja praktikaid sotsiaalmeedias, robootika lasteaias ja robootika koolis kogukondades.