Aga kuidas jääda ise optimistlikuks ning anda seda edasi ka oma lastele, kui kõik, mida me telerist, sotsiaalmeediast ja uudistest kuuleme on üdini negatiivne? Valitsuskriis, autoavariid, maavärinad, metsatulekahjud…raske on nende seast leida mõnd positiivse alatooniga nooti, millest lastele rääkida ja mida eeskujuks seada.

Õnneks on mõningad asjad, mida saame ise teha, et hoolimata kõigest kasvaksid meie lapsed üles rõõmsate, õnnelike ja rahulolevatena ega lase maailma negatiivsust endale ligi.

Pööra ise rohkem tähelepanu positiivsetele asjadele ja õpeta lastele sama

Pessimistlikul maailmavaatel on üks väike viga: see on vale. Tegelikult ei ole päriselu nii õudne ja kole nagu uudistest näeme ning meil ei ole mingit tarvidust õppida ära kõikvõimalikke enesekaitsenippe ja paanitseda maailmalõpu või looduskatastroofi pärast.

Tegelikult on meil ju kõik üsna kenasti. Oodatav eluiga on igas riigis tõusnud. Sugudevaheline võrdsus ei ole enam arutlusteema, vaid täiesti iseenesestmõistetav. Vaesus, haigused ja harimatus on taanduvad nähtused. Jah, meile on sisse kodeeritud see, et halvad uudised teevad meid ettevaatlikuks ja see ongi loogiline, sest muidu oleks me ammu juba välja surnud. Aga me saame end harjutada keskenduda positiivsele ja lükata negatiivse kõrvale. Kui kuuled toredat lugu, saavutad midagi ägedat või avastad ennast lummavas paigas, seisata hetkeks ja naudi seda momenti täiel rinnal. Kogu endasse seda head emotsiooni. Kirjelda seda, mida sa teed, ka ma oa lastele ning julgusta neidki oma saavutustest ja kogemustest täiel rinnal rõõmu tundma.

Vali oma sõnu

Optimismi on täiesti võimalik arendada. Kui sa valid teadlikult rõõmsamaid ja optimistlikumaid sõnu maailma ja sündmuste kirjeldamiseks, muudad sellega ka oma emotsioone, mis sul selle sündmusega seoses tekivad. Ja seda optimistlikumalt sa ka ise sellesse olukorda suhtud. Ehk siis sul on täiesti iseseisvalt võimalik oma vaatenurk ja emotsioonid ümber kujundada.

Õpeta lastele mingist kriisist või sündmusest rääkides, et jah, olukord on hetkel halb, aga vaadake, kui paljud inimesed on valmis panustama ja tööd tegema selleks, et olukord paraneks ja kiiresti korda saaks. Iroonilisel kombel põhineb meie pessimism paljuski sellel, et me teame, et me oleme kõik paremaks suutelised!

Piira oma uudisvoogu

Iga päev ütleb keegi midagi halba, keegi saab haiget, keegi sureb vägivalla tõttu ja keegi pääseb ebaõiglaselt karistusest ning uudisteportaalid hoolitsevad selle eest, et me oleksime kõigega kursis. Ja see ongi nende töö. Aga see ei tähenda, et sina pead KÕIKIDE halbade uudistega ennast kursis hoidma. Vali hoolega, mida, millal ja kuidas sa loed. Ei ole mingit mõtet uuendada uudist või otseblogi mingi looduskatastroofi kohta, mis sind ennast üldse ei puuduta ja mis toimub teisel pool maakera, sest sa ei saa nagunii mitte midagi teha. Keera maha oma mobiiltelefoni teavitused, et su mobla ei piiksuks taskus ähvardavalt iga kord, kui kuskil miskit toimub. Sest su lapsed jälgivad sind ja kui sa hommikust õhtuni mureliku näoga telefonis istud ja ohkad ja kurvastad selle pärast, et kuskil jälle miskit juhtus, võtavad nad su mureliku hoiaku ka endale üle. Emme ju teeb nii. Parem jaga nendega rõõmsaid hetki ja piira oma uudisnälga nii palju, et suudad end hommikul ja õhtul maailams toimuvaga kurssi viia, aga mitte päev läbi dramaatilistele sündmustele kaasa elada.

Loo enda ümber tugev ringkond

pidevalt suurte ja kurjade uudiste jälgimine viib meid stressi ja paanikasse ning tekitab lõputu abituse tunde. Samal ajal juhib see meie tähelepanu päriselt olulistelt asjadelt eemale. Hoolitse selle eest, et sina ja su pere olete kursis ja kohal just siin ja praegu ning ennast ümbritsevate inimeste jaoks. Suhelge naabritega, käige kohalikus kohvikus, jalutage naabruskonnas, õppige tundma inimesi, kes teie lähikonnas elavad, tehke vabatahtlikku tööd… need inimesed teie ümber ja lähedal tulevad teile appi siis, kui tegelikult midagi peaks juhtuma ja te ei tule üksinda toime. Just seetõttu on erakordselt oluline ka hoida lähedasi peresuhteid laiendatud suguvõsaga.

Optimistlike laste kasvatamine ei ole lihtne, sest see tähendab, et vanemad peavad suutma hoiduda künismist ja sarkasmist, mis paratamatult kogu selle negatiivsusega enesekaitserefleksina kaasas käivad. Meil on vaja optimistlikke ja positiivse ellusuhtumisega tegijaid, et edasi kesta ja edukad olla! Nii et igal juhul tasub vähemalt proovida neisse pisutki enesekindlust ja rõõmu süstida!

Allikas: Times