Just selles vanuses mõjutab ema suhtumine lapse arengut kõige rohkem
Ema toetav suhtumine selles vanuses soodustab lapse aju arengut ja õppimisvimet ning lubab hiljem ka oma tundeid paremini juhtida.
Ema toetav ja hoolitsev suhtumine koolieelses eas lapsesse toob kaasa hipokampuse ehk aju selle piirkonna, mida seostatakse õppimise, mälu ja stressitaluvusega kiirema kasvu ning see püsib aastaid. Hilisemas lapsepõlves ema hoolitsusel enam niisugust aju arengut soodustavat mõju ei ole.
Pikaajalises uuringus jälgiti 127 lapse aju magnetresonantstomograafia (lüh MRT) ülesvõtete seeriaid koolieelsest east kuni varase täiskasvanueani. Suurem hipokampuse maht leiti lastel, kelle emad toetasid neid just koolieelses eas.
Kui emad olid sel ajal olnud vähem hoolitsevad, aga hiljem alg- või põhikooli ajal muutusid laste suhtes toetavamaks, siis see enam hipokampuse kasvu niiviisi ei mõjutanud. Arvatakse, et koolieelses eas on lapse aju plastilisem ja seetõttu on varane lapsepõlv tundlik periood, kus toimunud sündmused ja kogemused mõjutavad aju arengut tugevamalt.
Sama uuringugrupp on varem avaldanud töö, mis tuvastas, et koolieelses eas tugevamat ema toetust kogenud saanud laste hipokampus olid suurem kooli jõudmise ajaks. Praeguseks on neid lapsi jälgitud kuni varase täiskasvanueani ja selgunud, et toetavate emade laste hipokampuse mahu kasv oli ajas stabiilne ja püsiv. Jätku-uuringus leiti ka, et suurema hipokampusega lapsed olid teismeeas parema emotsionaalse enesereguleerimisvõimega ehk suutsid oma tundeid paremini juhtida.
Emade hoolitsevat käitumist mõõdeti videoeksperimendi abil. Emal paluti täita ülesanne ja samal ajal anti lapsele atraktiivne kingitus, mida ei tohtinud aga kohe lahti teha. Selliseid stressiolukordi tekib igapäevaelus mitu korda ühe päeva jooksul, näiteks kui ema teeb süüa ja laps tahab tähelepanu.
Emasid, kes suutsid säilitada enesevalitsuse ja ette antud ülesande täita, samal ajal lapsele emotsionaalset tuge pakkudes, hinnati toetavamateks ja hoolitsevamateks. Emad, kes lapsi ignoreerisid või käitusid karistavalt, said toetuse skaalal madalama hinnangu.
Väikesed erinevused toetavas käitumises tõid aga kaasa suured muutused lapse aju arengus. Keskmisest toetavamate emade laste hipokampuse kasv oli üle kahe korra parem kui lastel, kelle emade toetuse skoor jäi allapoole keskmist.
Uuringutulemused näitavad veenvalt ema toetava ja hoolitseva käitumise soodsat mõju koolieelses eas, mis toob kaasa hipokampuse mahu suurenemise kogu kooliea ja noorukiea vältel. Suurem hipokampuse mahuga aga kaasneb parem emotsionaalne funktsioneerimine.
Allikas: Kliinik.ee
