Kas mäletad esimest korda, kui su mudilane endast teise lapse nutu pärast välja läks? Sellel hetkel tundsid end arvatavasti liigutatuna. Kuidas on nii väikese inimese sees nii palju mõistmist?

On tehtud uuringud, kus poole-aastastele esitatakse nukuetendus. Hiljem lubatakse lastel nähtud nukkudega mängida. Põngerjad otsustavad mängida just selle nukuga, kes näidendis teistesse nukkudesse kõige sõbralikumalt ja abistavamalt suhtus.

Välised tegurid mõjutavad lapsi

Kui lapsed sünnivad lahke ja heatahtliku loomuga, siis miks esineb alg- ja põhikoolides nii palju kiusamist? Paistab, et lapse kasvades hakkab ühiskond ja keskkond teda olulisel määral mõjutama.

Kuigi oleme loodud olema tasakaalukad ja empaatilised, siis kasvamise käigus peame paratamatult nimetatud oskuste püsima jäämiseks neid pidevalt rakendama.

Harvardi Ülikool on läbi viinud uuringu nimega Making Caring Common Project, kus intervjueeriti tuhandet põhi- ja keskkooliõpilast. Uuringu lõpuks mõisteti paremini suuremat pilti.

Üks üllatavamaid tulemeid oli, et enamik teismelisi (80 protsenti) hindas saavutusi (akadeemilisi ja sportlikke) ning isiklikku õnnetunnet olulisemaks teistest inimestest hoolimisest. Samuti, seades ritta erinevaid prioriteete, pidasid noored rasket tööd tähtsamaks aususest ja lahkusest.

Kuigi enamus vanemaid väidab, et nad hindavad oma lastes lahkust, siis enamik lapsi arvab, et nende vanemad hindavad pigem nende saavutusi. Lapsevanemad küll räägivad lahkusest, aga nende enda käitumine kasvatab lapsi, kes väärtustavad üle kõige kõrgeid sooritusi ja isiklikku edukust.

Soovime lahkeid lapsi, aga me ise oleme põhjuseks, miks meie järglased oma väärtused ümber on hinnanud. Aja kulgedes ununevad sotsiaalsed oskused (nagu lahkus), kui nende olulisust kodus pidevalt ei korrata.

Hea eeskuju aitab

Lahke ja heasüdamliku lapse kasvatamisel aitab väga palju kaasa ise hea eeskuju näitamine. Käbi ei kuku kännust kaugele. Lahketel, sõbralikel ja empaatilisel vanematel kasvavad ka toredad lapsed.

Empaatia modelleerimist lapsele tasub alustada juba varakult. Uuringud näitavad, et ka beebile võib selgitada, kuidas keegi end tunneb. Kasutada võiks tundeküllast ja emotsiooniderohket sõnavara ja kehakeelt. See arendab lapse oskust võtta tulevikus asjadest seisukohti ja säilitada positiivset meelt.

Teise perspektiivi nägemine on empaatia alusvundament - oskus näha olukordi läbi teise inimesi silmade. Väga noortel lastel pole aju piisavalt arenenud, et seda oskust rakendada, aga lapsega teiste tunnetest rääkimine kiirendab oskuse arenemist märkimisväärselt.

Noore arenedes tekib tal aina rohkem võimalusi oma lahkuse ja empaatia arendamiseks. Lapsed, kellel on juba noorema võimalik osaleda ühiskonnaõpetuse tundides, kus analüüsitakse maailma meie ümber, kasvad sõbralikumad ja neil esineb vähem käitumisprobleeme. Statistika näitab, et kõige sõbralikumatel lastel on rohkem sõpru ja parem enesetunne. Samuti on neil eeldused olla tulevikus edukamad.

Lahkusest õnneni on paar sammu

Täiskasvanuna teame, et lahkus ja õnnetunne on tihedalt seotud. Lastel, tihti, puudub aga elukogemus selle teadmiseks. Näiteks sõprade seltsis või koolis viibides võib neile tihti tunduda, et kiusajaga, kes paistab kõige tugevam ja võimsam, liitumine on parim otsus.

Laps, kes on saanud kodus piisavalt selgitustööd hoolimise tähtusest, astub kiusajale vastu või ei lähe tema plaanidrga kaasa. Lapsed on tõelised ja eluterved sõprussidemed.

Oma lapsele õnne soovimine on siiras soov. Mida teadus ja elukogemus ütlevad on et parim, mis me lapsele ta eluteele kaasa võiksime kinkida, on oskus olla hea ja lahke. Lahke inimene ei saavuta mitte ainult enda unistused vaid aitab ka teisi.

Suurim kink, mis oma lapsele teha, on õpetada talle lahkust ja heatahtlikkust.

Allikas: huffingtonpost.com

Jaga
Kommentaarid