Anna lapse ajule kütust. Meie vaimne heaolu on tihedalt seotud sellega, mida sööme või söömata jätame. Tõsisemate probleemide korral oleks kõige paremaks variandiks spetsialisti poolt koostatud individuaalne toitumisprogramm, kuid vaimsele tervisele (ühtlasi ka füüsilisele) toovad kindlasti kasu järgmised üldised (ja kogu perele sobivad) soovitused:

1. Toiduvalik peab olema tasakaalustatud — see peaks sisaldama 50-60% süsivesikuid, 25-35% rasvu ja 10-20% valku.

2. Tarbi häid valke (rohkem kala, muna ja kaunvilju, vähem liha) ning mahedalt kasvatatud toitu. Valkudega ära liialda, kuid neid ei tohi ka menüüst välja jätta.

3. Tarbi iga päev rohkelt madala glükokeemilise koormusega aedvilja, näiteks brokolit, lehtkapsast, sellerit, spinatit, paprikat, rohelisi ube, rohelist sibulat, rohelist salatit, maitserohelist jms. Päevane kogus (tükeldatuna mõõtes) peaks olema vähemalt 5-7 peotäit. Kuna ensüümid, C-vitamiin ja foolhape hävivad kuumutamisel, siis võiks vähemalt poole aedviljakogusest süüa toorena.

4. Veresuhkru tasakaalustamiseks söö sagedamini — optimaalne on viis korda päevas, ning ära liialda ühelgi toidukorral süsivesikutega. Headeks maiustusteks ja vahepaladeks on mustikad, maasikad, kiivid, granaatõunad, apelsinid, samuti mitmesugused seemned ning pähklid.

5. Tarbi täisteraviljatooteid ning rafineerimata süsivesikuid, küpseta ise kodus leib ja koogid teadlikult valitud koostisosadest. Vähenda nisujahutoodete tarbimist (nisugluteen võib talumatuse korral olla vaimsete häirete soodustajaks).

6. Arvesta sellega, et ka piimatooted võivad psüühilisi probleeme soodustada (kui ensüümide puuduse tõttu vm põhjustel piimavalku sooles lõpuni ei lagundata).

7. Maiusta puuviljade, seemnete ja pähklite ning tervislikest komponentidest valmistatud maiustustega. Neist saab vitamiine, antioksüdante ja häid rasvhappeid. Kuivatatud puuvilju tarbides tea, et need sisaldavad süsivesikuid kontsentreeritud kujul.

8. Tarbi rikkalikult oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid seemneid — eeskätt lina-, tšiia- ja kanepiseemneid. Söö vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala (makrell, lõhe, sardiin, heeringas), see kindlustab aju hädavajalike rasvhapetega (DHA ja EPA).

9. Kasuta salatis külmpressitud oliiviõli (sama väärtuslikud on vähemlevinud seesami-, mandli- ja avokaadoõli), või siis oomega-3-rasvhapete poolest rikkaid õlisid nagu kanepi- ja rapsiõli (mitte rafineeritud, vaid mahedat külmpressõli).

10. Kontrolli alati toiduainete koostist. Elimineeri oma toiduvalikust kunstsuhkrud (aspartaam, atsesulfaam, tsüklamaat jmt), ebasoovitavad lisaained (naatriumglutamaat, asovärvid jt) ning transrasvad.

11. Ajule sobivad ainult naturaalsed toitained. Ära tarbi tooteid, mille komponentide hulgas on osaliselt hüdrogeenitud rasvad või taimne rasv ilma täpsustamata, mis rasvaga on tegu. Transrasvu võib leiduda eeskätt kondiitritoodetes. Transrasvhapetel puudub kehas ülesanne, tegemist on sünteetiliselt muundatud rasvadega, mis soodustavad põletikulisi protsesse, takistavad organismil asendamatute rasvhapete kasutamist ning suurendavad degeneratiivsete haiguste riski.

12. Joo piisavas koguses puhast vett ja pea silmas maitsestatud vee ja karastusjookide suurt suhkrusisaldust.

13. Ära liialda stimulantidega (kohv, Coca-Cola, energiajoogid jmt).

14. Väldi või piira toiduainete kasutamist, mille suhtes teie laps on tundlik või talumatu. Paljudel juhtudel on niisugusteks toiduaineteks lehmapiimatooted, teraviljatooted, kaunviljad, munad, pärm, pähklid, soja, mõnikord ka teatud puuviljad.

Pikemalt saab antud teema kohta lugeda raamatust “Laste toitumine ja tervis”, kirjastus Pegasus

Foto: Pegasus