Kõrged ootused

Lapsed, kelle vanemad on seadnud neile kõrged ootused, saavutavadki paremaid tulemusi. Esiteks sellepärast, et iga laps soovib oma vanematele meele järele olla. Teiseks aga seetõttu, et vanemad, kes eeldavad, et nende lapsed lähevad ülikooli, jälgivad pidevalt oma laste hakkamasaamist ning innustavad ja toetavad neid vajalikul hetkel. Kui lapsel tekib minnalaskmise hetk, on kõrgete ootustega vanem alati toetavalt tema kõrval, et laps sellest üle saaks. Lapsed näevad ja õpivad tavaliselt ka oma vanemate pealt, et rasketest hetkedest tuleb oma sisemise tahtejõu ja vajaliku toe abil üle saada. Vanematepoolne toetus ja kõrged ootused toovad enamasti edu ka siis, kui vanemad ei ole rahaliselt just kõige paremal järjel.

Kõrgem sotsiaalne staatus

Siiski on materiaalne kindlustatus ja positsioon ühiskonnas lapse tulevase edukuse koha pealt küllaltki määravad. Kõrgema sissetulekuga vanemad saavad oma lastele lubada suuremal hulgal harivaid hobisid, trenne, vajadusel ka eraõpetajat ja silmaringi avardavat reisimist. Nendel lastel on lähtuvalt oma vanemate suhtlusringkonnast ka paremate majanduslike võimalustega sõbrad ning vajalikud tutvused tulevaste ametikohtade saamiseks. Nüüd aga tuleb taas mängu vanemate ootuste aspekt. Kõrgema sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga vanemate lapsed ei pruugi iseseisvalt edukaks saada, kui vanemate kõrged ootused neid õigel rajal ei hoia. Võimalus, et lapsest kasvab rikas looder, on selliste perede puhul samuti olemas. Eriti juhul, kui vanemate mõtteviis on selline, et nemad on nii palju pingutanud ja niivõrd paljust loobunud, et las lapsel olla parem elu ilma töö ja vaevata. Vanemate kõrgem sotsiaalne staatus tagab lapsele edu siis, kui see saab lapsele hüppelauaks, mis paneb alguse tema iseseisvale elule.

Kõrgem haridustase

Vanemate haridustaseme ja laste tulevase edukuse vahel on otsene seos. Edukuse all ei mõelda siinkohal üksnes majanduslikku edukust, vaid ka eneseteostust. Ülikoolis käinud vanemad lepivad harva sellega, et nende lapsed põhikooli ajal koolitee katki jätavad. Küll on aga uuringutega välja toodud, et väga noorelt lapsevanemaks saanud ja kooli pooleli jätnud lapsevanemate järeltulijad käivad suure tõenäosusega sama teed.

Empaatia

Vanematepoolne empaatiline hoolitsus, mitte ainult see, et lapsed oleksid toidetud ja kaetud, on ülioluline. Uuringute järgi on lapsed, kelle vanemad on neile beebieas rohkem lähedust ja hoolitsust pakkunud, hilisemas elus tunduvalt edukamad ning oskavad luua paremaid sõprus-, partnerlus- ja armusuhteid.

Kodune õhkkond on iga päev positiivne

Positiivsus on tähtis. Kui kodus on pinged, stress, tülid, meeleheide, halvad sõnad ja üksteise süüdistamine, mõjutab see oluliselt lapsi. Vanemad, kes ei too oma töömuresid koju, kes ei nääguta oma kaasa kallal ja ei siuna kodus valitsust, vaid veedavad koos aega üksteise eest hoolitsedes ja head meeleolu luues, mõjutavad sellise käitumisega otseselt oma lapse tulevikku. Kui kodune kliima on ebameeldiv, hakkab see lapsele külge nagu viirushaigus. Kõige parem on seda seletada nii – kui sinu lähedasel on hea tuju ja ta on sinuga koos olles rõõmsas meeleolus, tunned sinagi end hästi; kui ta on aga pilves ja vihase moega, ei ole ka sinul hea. Laps ei saa olla õnnelik kodus, kus lööb pidevalt välku või sõuavad lae all tusapilved.

Vanemad julgustavad last väljakutseid vastu võtma

Kui vanematel endil mõni projekt ei õnnestu, ei hakka nad kedagi ebaedus süüdistama, vaid võtavad seda kui õppetundi, teevad omad järeldused ja on järgmise projekti läbiviimisel kogemuse võrra rikkamad. Samamoodi käituvad nad oma lastega. Nad ei eelda alati õnnestumist, küll aga arengut toetavaid ettevõtmisi.

Selliste vanemate lapsed valivad kahe ülesande hulgast mitte selle, mille kohta nad kindlalt teavad, et oskavad seda lahendada ja saavad õige tulemuse eest kiita, vaid selle, mis on keerulisem ja pakub neile väljakutse, mida lahendades on neil põnev ennast proovile panna. Nende enesekindlus ja -usk ei toetu ainult välisele kiitusele, vaid ka sisemisele rahulolule, mille annab areng ja uute oskuste omandamine. See laps ei karda ebaõnnestumise korral riielda saada, sest ta teab, et vanemad hindavad seda, et ta julges väljakutse vastu võtta.