Nendes vestlustes lapse ja vanema vahel jäävad vanemad enamasti lolliks
Variant 1
Laps: Kas ma võin selle saada?
Mina: Ei.
Laps: Ah, võibolla me ei saanud teineteisest aru. Ma küsisin seda, sest ma vajan seda.
Mina: Ma sain aru küll, tegelikult.
Laps: Ma mõtlesin, et äkki sa ei kuulnud mind. MA tahaksin seda, sest mul on seda vaja.
Mina: Ma kuulsin sind päris hästi, mitte selles pole asi, et ma ei kuuleks sind.
Laps: Võibolla peaksin seda kõvemini ütlema.
Mina: Asi pole selles, et ma ei kuule sind. Asi on selles, et sinu väide on, nagu roomlased ütleks, circulus in probando.
Laps: Olgu siis, las ma ütlen siis teisiti: ma tahan seda.
Mina: See on ju sama informatsioon. Seda sa ju just ütlesid. Ja see on see sama asi, millest me juttu alustasime.
Laps: Hästi, kas ma võin vaadata YouTube?
Mina: Ka YouTube ei tule kõne alla.
Laps: Kui ma ei saa vaadata YouTube, siis kas ma saan selle asja?
Mina: Ei! No vabanda, miks sa arvad, et võid selle asja saada?
Laps: Aga kui ma küsin viisakamalt?
Mina: Ma toetan sinu otsust küsida asju viisakamalt ja see võib aidata järgmine kord kaasa sinu soovi täitumisele, kuid see ei muuda midagi praeguse olukorra puhul.
Laps: Ks ma võin saada vähemalt osa sellest?
Mina: Ei. Ei. Ma olen kogu aeg öelnud, et sa ei saa seda, kui saaksid osa sellest, oleks see ju sama asi, mis selle saamine.
Laps: Ma siis saan selle?
Mina: Ei! ma ju vastasin just sellele küsimusele. Vastus on ei..
Laps: Aga miks mitte?
Mina: Sellepärast, et... vastus on ei!
Laps: Aga, nojah, aga vaata, on üks asi.
Mina: Jah, mis see on?
Laps: Ma vajan seda!
Variant 2
Mina: Pane oma kingad jalga.
Laps: Ja mäng ...
Mina: Eieieieiei...
Laps: ALGAB NÜÜD!
Mina: Lihtsalt pane oma kingad jalga.
Laps: Kas avakosmoses on vabalt hõljuvaid molekule?
Mina: Pane oma kingad jalga.
Laps: Kas sa tead, kuidas me ikka tegelikult presidenti valime, et me ei valigi teda ise vaid valivad mingid inimesed meie eest?
Mina: See ei huvita mind. Pane oma kingad jalga.
Laps: Küll ma panen.
Mina: Sa ei pane ju. Pane oma kingad jalga.
Laps: Miks me üldse kingi kandma peame?
Mina: Lihtsalt pane kingad jalga.
Laps: Nojah, kus mu kingad siis on?
Mina: Mida! Need on ju su jalgade kõrval kohe!
Laps: Oh, need kingad?
Mina: Need on ju su ainukesed... oh, jah, need kingad, need sinu ainukesed kingad.
Laps: Jah, aga miks mul siis rohkem kingi pole?
Mina: No aitab küsimustest, pane oma kingad nüüd jalga.
Laps: Ma ei saa. Mul pole ju sokke jalas!
Mina: Kas sa võtsid sokid jalast?
Laps: Noh, igatahes pole mul neid enam jalas jah ja ma ei saa kingi panna.
Mina: Pane jalga oma sokid ja siis pane jalga oma kingad.
Laps: Ma panen ju!
Mina: Sa ei pane ju! Sa lihtsalt istud siin!
Laps: Vaata, see siin olen mina, panen jalga oma kingi! See, et ma siin istun praegu, on osa kingade jalgapanemisest!
Mina: EI! EI ÜHTEGI SÕNA ENAM! Palun vabandust, et ma häält tõstsin... palun vabandust tõesti... Pane lihtsalt oma kingad nüüd jalga.
Laps: Ma leidsin oma sokid. Need olid ju siin otse mu kingade kõrval.
Mina: Kui sa paned jalga oma kingad selle aja jooksul, kui ma loen viieni, saad ise valida, mida sa järgmisena teed. Üks...
Laps: (sokid ja kingad jalas) YouTube.
Variant 3
Mina: Olgu, tule nüüd sööma.
Laps: Kas see on söök?
Mina: Jah.
Laps: Ma näen. Ma näen. Ah et see on söök.
Mina: Ja see jahtub juba.
Laps: Jah, aga siin on palju asju, mis on küpsetatud.
Mina: Jah. Sest me sööme tervislikke asju õhtuks.
Laps: Kuidas me saame kindlad olla, et need on tervislikud?
Mina: See on tervislik. Ja see on söök. Söö nüüd palun oma õhtusööki.
Laps: Ma sõin juba külma pitsat ja komme lõunaks.
Mina: Jah, aga see ei loe praegu.
Laps: ET ASI SELGE OLEKS, MA EI TAHA SEDA.
Mina: Sa võid ju karjuda, kuid see on siiski sinu õhtusöök.
Laps: Ma arvan, et see on külm.
Mina: See ei ole külm.
Laps: Vaata seda. See on külm. See on läinud külmaks.
Mina: Söö nüüd. See ei ole külm.
Laps: Ma söön seda siis, kui sina seda sööd.
Mina: Ei! Nii need asjad ei käi.
Laps: Miks mitte?
Mina: SEST MINA OLEN SINU LAPSEVANEM JA SINA OLED MINU LAPS JA SEE SÖÖK ON SELLE JAOKS, ET SA KASVAKSID TERVEKS JA TUGEVAKS JA KUI SA KOHE EI LÕPETA, SIIS SAAD TEADA, MIDA SEE OLUKORD OLEKS TÄHENDANUD MINU JAOKS, KUI MA OLEKSIN NIIMOODI OMA VANEMATEGA KÄITUNUD AASTAL 1978!!!
Laps: Miks sa karjud?
Mina: Palun vabandust...palun vabandust. Ma tõesti ei tahtnud karjuda. Ma tellin pitsa.
Variant 4
Laps: Kus on ema?
Mina: Miks sul teda vaja on?
Laps: Mõnikord mõni lihtsalt vajab oma ema.
Mina: Ma olen ju siinsamas. Äkki mina saan sind aidata?
Laps: See asi on rohkem ema teema...
Mina: Ta on praegu hõivatud ja mina tegelen sinu ja sinu asjadega praegu.
Laps: Kuskohas hõivatud?
Mina: Teisel korrusel, aga ära mine sinna paregu.
(laps lahkub toast)
(Pikk paus, arutelu teisel korrusel)
(laps tuleb tagasi)
Laps: Ma rääkisin emaga.
Mina: Seda ma arvasin.
Laps: Ema käskis sinuga rääkida. Kus on see asi eelmisest korrast?
Mina: See asi, mida ma ei andnud sulle eelmine kord?
Laps: Jah.
Mina: Miks sa seda teada tahad?
Laps: Ma olen uudishimulik inimene. See on teadmistejanu.
Mina: Aga sa ju ei saa seda.
Laps: No teed sa alles järeldusi. Ma ju tean, et ma ei saa seda. Ma lihtsalt tahan teada.
Mina: Kui ma ütlen seda sulle, kas ma siis avastan tulevikus, et see asi on sinu käes?
Laps: Kas keegi üldse teab täpselt, mis tulevik toob?
Mina: Niisiis, tulevikus oled sa läinud ja saanud selle asja...
Laps: Oota nüüd veidi.
(Laps lahkub toast)
(Pikk paus, arutelu teisel korrusel)
(Laps tuleb tagasi)
Laps: Ema ütles, et ta on kinni ja sa pead ütlema mulle, kus see asi on, sest ma lubasin, et ei võta seda.
Mina: Sa lubasid.
Laps: Ja ema on tunnistaja.
Mina: Kas sa saad aru, et sa ei võta seda, eksole?
Laps: Ma tahan lihtsalt teada, kus meie kodus asjad on.
Mina: Asi on külmiku otsas.
Laps: Miks sa selle sinna panid?
Mina: Sest ma ei usalda sind.
Laps: Aga... kuidas see võimalik on? Mina ju usaldan SIND.
Mina: Tänan.
Laps: Ma usaldan sind niipalju, et kui ma toon tooli ja ronin sinna üles vaatama, siis ma tean, et see asi on seal, sest sa ütlesid nii.
Mina: Sa lubasid, et ei tee seda.
(Laps lahkub toast)
Mina: ÄRA PAREM MINE KÖÖKI, MA VANNUN, ET KUI MA PEAKSIN SEDA TOOLI HÄÄLT KUULMA...
(Laps tuleb tagasi tuppa)
Laps: Miks sa karjud mu peale?
Mina: Anna andeks. Ma ei oleks pidanud karjuma.
Laps: Kas ma saan arvutis mängida?
Mina: Jah.
(lLaps istub arvuti taha ja hakkab YouTube videosid vaatama)
(Ema tuleb ülakorruselt)
Ema: Ma ju spetsiaalselt ütlesin sulle, et ei saa arvutisse.
Laps: Isa ütles, et võin.
Allikas: Huffpost.com
Vaata ka seda: 100 lihtsat sammu, et oma laps õhtul magama saada
