Reeglina on väikelapsed väga impulsiivsed, mistõttu võib rahulikult mängiv laps hetkega meelt muuta ja ohtu sattuda. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiiresti - uppumiseks pole tarvis enamat, kui veesilma läheduses paariks minutiks laps silmist lasta. Uppumine on enamasti vaikne sündmus, karjumise ja appihüüdmiseta, sest hingamisteedesse sattunud vee või kõrikrambi korral ei ole see füsioloogiliselt võimalik.

Päästeameti statistika näitab, et viimastel aastatel on umbes pooled uppumised seotud kukkumistega vette ja väga paljud uppumised toimuvad koduses keskkonnas. Selliseid õnnetusi saaks ära hoida, kui ohtusid märgata ja lastel silma peal hoida. Piira koduaia tiik taraga, ohtlikud on ka veega täidetud avatud kastmistünnid ja muud veeanumad.

Eelmisel aastal uppus Eestis 4 last, kellest 3 olid alla 6-aastased. Kõik nad uppusid kodukeskkonnas, kui olid jäetud vaid hetkeks järelevalveta.