Reggio Emilia pedagoogika — lapse loovusest lähtuv kasvatus

Loomulikul teel õppimine, lapse arengu ja tema soovidega arvestamine ning lapsest lähtuv kasvatus on järjest sagedamini kõlavad väljendid lapsevanemate ja õpikeskkonda loovate juhendajate seas. Montessori ja Waldorf on Eestis juba tuttavad märksõnad, kuid Reggio Emilio pedagoogikast veel nii palju ei teata. Aga võiks.

Reggio Emilio pedagoogika on pärit Itaaliast sama nimega piirkonnast, kus see hakkas levima juba 1950ndatel. Eesmärk on süüvida põhjalikult lapse loovusesse ja loomulikku huvisse teda ümbritseva maailma vastu. Reggio põhimõtete järgi valib laps ise oma õppimismeetodid, sest lapsi nähakse kui nutikaid, andekaid, võimekaid ja huvitatud õppijaid. Koduõppel olevad lapsed või mudilased, kes veel lastekollektiivis ei osale, saavad ise valida õppimise jaoks aja ja koha, sest tarkuse omandamine käib läbi mängu ja ainult senikaua, kuni lapsel on selle vastu huvi. Lapse õppima sundimine ning talle igavate või arusaamatute asjade peale surumine on selle mõtteviisi järgi välistatud.

Reggio Emilia põhialused

Reggio Emilia pedagoogika alustalaks on lapse loovus. Selle õppemetoodika kodus kasutamiseks ei ole vaja mingit eriväljaõpet, piisab vaid mõne põhilise nüansi endale selgeks tegemisest.

-Lapsed peavad ise saama oma õppimisprotsessi suunata. Neil peab olema võimalus õppida läbi niele huvipakkuvate tegevuste, mängude ja vahendite. Lastele peab jääma võimalus leida üles just need asjad, mis neile huvi pakuvad.

-Õppida on kõige lihtsam, kui hõivatud on mitu meelt korraga. Kuulamine, vaatamine, katsumine ja liikumine aitavad lastel õpitut kõige paremini mõista.

-Õpetajad on selleks, et last juhendada, kuid nad ei ole kõiketeadjad. Õpetajad peaksid lastega koostööd tegema ning neid teadmiste ja tarkuse poole suunama, kuid õppimisprotsess ja selle käik peaks jääma lapse suunata ja otsustada.

- Peeglite kasutamine on samuti üks huvitav nipp. Reggio Emilias ei kasutata peegleid ainult seinale riputamiseks, vaid need on osa õppetööst. Kui laps ehitab klotsidest garaaži, saab ta peeglist jälgida, milline ta maja teise nuga alt välja näeb. Peegli ees luuletuse lugemine on hoopis huvitavam kui emale-isale deklameerimine.

-Last ümbritsev keskkond olgu samuti õpetaja eest. Materjalid on hoolega valitud ja mitmekesised, ruumid on alati puhtad ja seal pole üleliigset sodi, kasutatakse võimalikult palju loomulikku valgust.

-Aukohal on projektipõhine õpe. Selle asemel, et õppeaineid eraldada, nagu meie koolisüsteemis praegu tehakse (õnneks järjest vähem), innustatakse last ühte õppetükki omandama väga mitme erineva nurga alt – joonistades, kirjutades, sellest filmi vaadates, ise filmi tehes, plastiliiist voolides jne.

-Õppeprotsessi jäädvustamine on Reggio Emilia pedagoogika üks alustalasid. Laste joonistused, meisterdused, kirjatööd jne on alati nähtaval, vestlusi ja ettekandeid filmitakse ja pärast vaadatakse koos ning analüüsitakse.

-Kommunikatsioon on ülitähtis. Lastega räägitakse, neid kuulatakse ja neid austatakse. Lapsi julgustatakse vestlema, mitmekesist sõnavara avastama ja kasutama. Väikesed lapsed õpivad läbi rütmi, heli ja muusika.

-Laps räägib sajas keeles, öeldakse selles õppemetoodikas. See tähendab, et lapsel on enda väljendamiseks lugematu arv vahendeid: laul, tants, joonistamine, kirjutamine, maalimine, kehakeel, rollimäng, jutustamine jne. Iga meetod sobib maailma tundma õppimiseks ja neid kombineerides saab laps õppida endale sobival moel ja kiirusel.

Puutükk ja käbi on parem kui puldiauto

Reggio Emiliat järgivas peres või õppeasutuses on laste käsutuses mänguasjad, mida saab mänguks kasutada rohkem kui ühel viisil, näiteks Legod, klotsid, erinevad konstruktorid, plastiliin, kostüümid jne. Samuti kasutatakse palju looduslikke materjale – käbid, kivid, pulgad, sammal, merekarbid, puulehed jne on omal kohal. Lapsed saavad neid uurida, nende päritolu kindlaks teha ja neid näiteks ka matemaatika õppimisel kasutada.

Mänguasjadeks sobivad veel puuklotsid, riidetükid, sallid, keraamilised plaadid, WC-paberi rullid ja paljud teised materjalid, mida kodus leida võib (ja mis ei ole väikesele lapsele ohtlikud). Luba oma lastel avastada ja eksperimenteerida ning sa üllatud, kui leidlikud nad olla võivad!

Laps annab ise vihjeid selle kohta, mida ta tahaks õppida

Reggio Emilia metoodikas jälgib vanem või õpetaja seda, mis lapsele huvi pakub, ning lähtub õppetöös sellest. Lihtsaim viis on vaadata lapse mängimist ja panna tähele, mille kohta ta küsimusi esitab. Õues võib ta teada tahta, miks päike nii kaugel on ja kuidas lennukid lendavad. Toas uurib ta vee voolamist ja imestab, kuidas vesi võtab ämbrisse sattudes ämbri kuju. Ja nendel teemadel tulekski juhendajal last edasi suunata. Leia lapse arengule vastavaid ja talle mõistetavaid raamatuid, lase tal vaadata filme, tee temaga eksperimente ning lase tal ennast temale sobival viisil väljendada.

Kodus õppimise tähtsaim moment vanema jaoks on ära tabada see hetk, mil laps tahab õppida! Kui ta on väsinud või teda teema ei huvita, siis pole mõtet torkida ka – külge nagunii midagi ei jää.

Ka Eestis on lastehoid, mis lähtub Reggio Emilia metoodikast. Vaata: www.segasummala.com