Vaata SIIT, millest Pere ja Kodu jaanuarinumbris veel juttu!

Liisa leiab oma äärmiselt ebameeldiva kogemuse põhjal, et inimesed, eeskätt lasteaia- ja koolitöötajad, peaksid olema koroona suhtes palju rohkem informeeritud, et nende hirm ja ebakindlus ei moonduks kiusuks lapse vastu.

Pärnu lasteaias Trall õpetajana töötav Kristi Pihlak (37, pildil) hakkas selle üle mõtteid mõlgutama juba kevadise kriisi ajal, kui ta veel Kristellega (1) kodus oli ja nägi oma lapse pealt koroona mõju sellele, et kõik oli päeva pealt muutunud. 

Kas õpetajad lohutavad ja kallistavad ise pisikesi, keda vanemad rühmaruumi viia ei saa ja kelle stressitase on ärevas maailmas aina suurem? “Mina ise ei karda, kallistan neid ikka,” märgib ta oma töö kohta rühmas täna. “Küll olen varasemast ettevaatlikum – kui laps mulle peale aevastab, lähen kohe käsi pesema. Lastele püüan oma muutunud käitumist mitte välja näidata. Soovin, et nemad saaksid olla sama muretud ja vahetud edasi.”

Loos selgitavad terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko ning dr Piret Rospu, millal on põhjust peljata koroonadiagnoosiga inimest ja tema lähikontaktset ja millal mitte. Psühholoog Olga Luptova aga kirjeldab, kuivõrd oluline on praeguses kriisis lastele see, et täiskasvanud leiaks viisi oma tunnete ja hirmudega toime tulla...

Edasi lugemiseks: