Friederun Reichenstetter

„Kuidas elab väike orav?”

Koolibri, 32 lk

Ühel päeval märkasime köögiaknast, et orav käib meie batuudi alt sammalt korjamas. Muudkui tuhnib batuudi all ja siis lippab, samblakera suus, mööda ploomipuud üles ja hüppab vupsti! kõrval kasvava kuuse sisse. Lapsed küsisid: mitu poega oraval sünnib? Kuhu ta pesa teeb? Milline ta pesa on? Mõned päevad hiljem vaataski raamatukoguriiulilt otsa õige teos. Juba samal õhtul sukeldusime raamatusse teadmisi otsima. Vahva jutustus oravate elust andis vastused kõikidele meie küsimustele.

Valeria Barattini ja Mattia Crivellini

„Ära karda, ole valmis! Viirused”

Dada AD, 40 lk

Täiskasvanutena me muudkui korrutame lastele, et koroona ees ja koroona taga. Külla minna ei saa, sõpru sünnipäevale kutsuda ei saa. Kõik see on nii kurb, aga – kuidas lapsele päriselt seletada, miks me nüüd ikkagi kodukesksed oleme? See raamat on täpselt õige abivahend, et selgitada, kuidas laps saab viiruste levikut tõkestada. Lihtsasti loetavate tekstide juures on pildid, mis aitavad tal paremini mõista muidu nii keerulisena tunduvat teemat.

„Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud”

Tammerraamat, 56 lk

Mõni raamat kohe ongi maagiline. Lugu neelas meid kõiki endasse nagu hästi kirjutatud põnevik. Hinge kinni hoides elasid lapsed kaasa Anna raamatute päästmise aktsioonile. Imelised illustratsioonid panid mu mõtlema, et küll ikka tehakse ilusaid lasteraamatuid. Ei raatsinudki käest panna. Oli väga põnev ka mulle endale. Raamatute armastaja minus tundis vist sarnasust Annaga.

UKU VALIK

Johanna-Iisebel Järvelill

„Sõõm metsaõhku”

Metsalugu, 120 lk

See esikaas on justkui värav sügavasse Eesti metsa. Raamat on kirjutatud kõikidele kõrvadele, kes soovivad näha, ja silmadele, kes soovivad kuulda. Ausalt, mul ongi tunne, et raamatut lugedes mu kõrvad näevad ja silmad kuulevad. Kõik meeled ärkavad ning juba olemegi rännanud loodusesse. Milline uskumatu võime on ilusal eesti keelel, mis lennutab meid siin ühest kohast teise ja paneb loodust märkama. Keha rahuneb ja lapsed rändavad vaikselt läbi metsa unemaale. Suur kummardus autorile, kes on talletanud siia emakese looduse kogu oma ilus. Kohe kindlasti leiab see raamat koha meie riiulis.

Moira Butterfield

„Kuidas loomad ehitavad”

Koolibri, 50 lk

See suureformaadiline teos viis meid avastusretkele maa-alustesse tunnelitesse, puu sisse ja mere sügavustesse eri loomade pesadesse. Avasime raamatupildi sisse peidetud salaaknaid ja avastasime aina uusi infokilde. Oli põnev uurida näiteks küülikuuru väljalõiget, ammutades niiviisi lõbusalt teadmisi. Ma ise pelgan selliseid aknakestega raamatuid, kartes, et mõni rebeneb lapse näppude vahel, aga isegi Kertu uuris teost nii ettevaatlikult, et järgmine kord laenutame selliseid raamatuid juba julgemalt.

Susanna Isern

„Unihiire seitse voodit”

Tammerraamat, 32 lk

See raamat on meile tuttav juba ammusest ajast. „Unihiire seitse voodit” jääb meie laste südamesse kui mälestus ajast, kui nad kahekesi oma toas magama hakkasid. Tol ajal sai seda neile palju ette loetud. Äärmiselt armas raamat hiirest, kes kardab öösel üksi magada ja seetõttu ärkab igal hommikul kellegi teise voodis. Kord jänese porgandikastis, siis leevikese lipsusahtlis ja isegi hirve sarvede vahel. Imeilusad fantaasiarikkad illustratsioonid on mahedates toonides ja mõjuvad rahustavalt.