Kõhklused ja kahtlused, et äkki ei ole ma emana piisav või mis saab siis, kui ma ebaõnnestun, tulevad justkui kingikotis iga lapsega kaasa. Vastutus on suur ja meeletu tahe olla oma väikelapsele ideaalne ema saadab igat naist. Paraku külvavad tänapäevane elukeskkond ja sotsiaalmeedia meisse pidevalt juurde ebakindlust, sest elu tipphetkede jagamine, võrdlemine, kommenteerimine ja laikimine tekitab ärevust ning paneb meid arvama, justkui oleks kõigi teiste elu ideaalne ning meie endi oma see kõige mõttetum. Kas ma tõesti olen nii saamatu? Miks teistel õnnestub ja minul mitte? Äkki ma ei ole piisav? Küsimused ja kahtlused kerkivad pinnale ja ebakindlus võtab võimust. Hoolimata sellest, et me kõik teame, et sotsiaalmeedias jagatu on ju vaid igapäevaelu ilus fassaad, on sellest sageli raske lahti lasta. Ka oma muredele lahenduste otsimine ja teistelt lapsevanematelt nõu küsimine võib ebakindlust süvendada, sest kommentaarid võivad kohati olla vägagi negatiivsed ja halvustavad.

Mida siis teha?

Rahulolematuse tunne on levinud, kuid vähe mõtleme selle üle, millise eluga me üldse rahul oleksime? Kas sa oled võtnud aega selleks, et mõtiskleda, milline on sinu jaoks ideaalne elu ja kes on sinu silmis see ideaalne ema? Mis on siin elus just sinu jaoks oluline ja milline sa olla tahaksid? Kõike korraga ei saa ja pole vajagi, kuid mis on need kriteeriumid, mida täites sa suudaksid ka iseendaga lõpuks ometi rahu sõlmida ning tõdeda, et oled armastusväärne ja tubli lapsevanem? Nendele küsimustele ei ole alati sugugi lihtne vastuseid leida, kuid seda tasub teha. Hoolides iseendast ja võttes aega ka ainult iseendaga olemiseks, suudad sa olla ka palju parem lapsevanem.

Armasta iseennast sama palju, nagu armastad oma last.

Emaks olemine on ilus aeg koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Olgugi et väliselt püütakse jätta muljet, justkui on pereelu alati ideaalne, on ju selge, et igas peres on nii raskeid kui ka helgemaid aegu. Just kogemused ja üleelamised ongi need, mis muudavad iga perekonna loo isesuguseks ja huvitavaks. Julgus tunnistada oma vigu ja nõrkusi on inspireeriv ning näitab tugevust. Mured ja raskused ühendavad meid ja kõigil on kogemusi, millest teistel on õppida. Lapse kasvatamine on raske ja tänuväärne töö, kuid andes endast parima ja armastades oma last tingimusteta, ongi see kõik, mida sa teha saad ning see on alati imeline!

Siin ilmas on pisikene laps, kes armastab ja imetleb sind. Tema puuriv ja naeratav pilk ongi kõige vahetum tagasiside, mis ütleb sulle, et oled piisav ja hea just sellisena, nagu sa oled. Ära unusta seda, sest hoolimata sellest, kui vana sinu laps on, vajab ka tema seda eeskuju, et armastaksid iseennast täpselt sama palju, nagu armastad teda. Hooli iseendast ja oma heaolust sama palju, nagu hoolid oma lapse omast. Väärtusta iseennast, sest nii väärtustad ka teda. Suhtu iseendasse austuse ja lugupidamisega, et olla oma lapsele eeskujuks ja seeläbi veelgi parem ema. Loodetavasti kasvatab siis temagi tulevikus oma last just sinu eeskuju järgides.