Eks ta ole sarnane Eestiga, aga meil siin teeb tavapärast raseduse kontrolli ämmaemand ja saadab vajadusel arsti juurde kontrolli. Sünnitamise poole pealt võiks vàlja tuua, et vesisünnitus ei ole siin väga tavapärane ja naerugaas on keelatud. Sünnituse ettevamistuse klassid on siin väga populaarsed. Ka isad võivad sünnitusel osaleda ja see on siin täiesti tavaline.

Enne sünnitama minekut võid haiglasse sünnitusplaani oma soovidega viia ja nii palju kui võimalik peetakse sellest ka sünnituse ajal kinni. Mina ei kasutanud sünnitusplaani, kuid siiski lasti mul endal poose valida ja üritati mul olemine väga mugavaks teha. Kui laps on sündinud, pannakse ta ema rinnale ja mõne aja möödudes tehakse vajalikud protseduurid.

Mis meile väga meeldis, oli see, et kui lapsel juba õlad väljas olid, siis lubati abikaasal laps välja aidata ja mulle rinnale panna.

Kas ema-lapse või perepalatid on populaarsed või viiakse tita hoopiski lastetuppa?

Riiklikes haiglates vist ema-lapse või perepalateid polegi, vähemalt sellisel kujul nagu Eestis, neid ei eksisteeri. Tavaliselt on palatid 2-kohalised. Meil läks õnneks ja saime terve palati enda perele ja ei pidanud seda kellegagi jagama. Erahaiglates on üksikpalatid.

Tita on alati vanemate juures ja lastetuppa ei viida, kui just ise ei küsi. Ainuke aeg, kus laps emast eemal on, on siis, kui õed ta korra päevas pesema viivad. Kui tahad, võid ise ka nendega kaasa minna ja siis õpetatakse, kuidas beebit pesta.

Kaua pärast sünnitust haiglas peab olema?

Tavaliselt 2-4 pàeva. Kui sünnitus peaks neljapäevale või reedele juhtuma, siis natuke pikemalt, sest nädalavahetusel ei kirjutata sind haiglast vàlja.

Kui kaua saab ema titaga kodus olla ja kas vanemahüvitist ka makstakse?

Lapsega kodus olemise aega on 16 nädalat (umbes 4 kuud). Selle 4 kuu jooksul makstakse emale 100% keskmisest töötasust (emapalka kui sellist siin ei ole). Rase võib koju jääda kuni 10 nädalat enne sünnitust ning kohustuslik on kodus olla vähemalt 6 nädalat pärast lapse sündi. 16 nädalast 6 peab kindlasti ema lapsega olema, ülejäänud 10 nädalat võib last hooldada ka isa. Või võivad vanemad selle aja omavahel ära jagada.

Hispaanias antakse ka imetamise puhkust/luba. Seda võivad kasutada nii isad kui emad (üks vanem korraga) ja see puhkus/luba algab peale emapuhkust kuni laps saab 9 kuuseks. Imetamise luba on 1h päevas tööpäeva kestel, või võid lühendada tööpäeva 30 minutit. Võid ka selle kõik korraga välja võtta — seega olenevalt töökoormusest võib see luba/puhkus olla kuni 15 päeva.

Ema võib töölt lapsehoolduspuhkusele jääda kuni laps saab kolmeaastaseks. Esimese aasta jooksul peab tööandja ema töökoha säilitama, kuid pärast seda võib emale pakkuda ka samaväärset töökohta.

Kas ja kui palju isadele antakse puhkust, et sünnituse ja vastsündinu juures olla?

Kuni eelmise aastani anti isadele puhkust 2 nädalat. Sellest aastast alates 4 nädalat. Nagu varasemalt mainisin, siis saavad isad ka osa emaduspuhkusest ja imetamise puhkusest/loast, kui peaks tahtmist olema.

Kui suured/väiksed on seal lastetoetused või peretoetused?

Töötavatele emadele makstakse 100 eurot kuus, kuni laps saab kolmeaastaseks. Selle soodustuse võid vàlja võtta igakuiselt või paluda tagastada terve aasta jagu toetust (1200€) tuludeklaratsioonis. Nn emapalka makstakse 4 kuud. Küll aga väheneb nii emal kui isal tulumaks.

Millal lähevad lapsed lasteaeda ja emad tööle?

Mõned lapsed lähevad lasteaeda juba 4-5 kuuselt ja emad tööle kui lapsed on 4-kuused.

Enamus siinsetest lasteaedadest on eralasteaiad. Munitsipaallasteaedu on väga vähe ja sinna koha saamine on väga raske, sest eelisjärjekorras saavad sinna kohad madala sissetulekuga pered. 2,5-3 aastased lapsed lähevad juba kooli.

Me elame umbes Tallinna suuruses linnas (kuigi rahvastiku tihedus on palju suurem) ja siin on rohelist ala väga vähe. Sellised õuealad nagu Eesti lasteaedadel on, on siin väga suur haruldus. Väljas ikka käiakse, aga imepisikesel lasteaia mänguväljakul. Lasteaias mängitakse, õpitakse ja magatakse ka. Söögi osas on vanematel valida, kas maksta toiduraha või pakkida lapsele toit kodust kaasa. Eesti lapsed söövad lasteaias kindlasti palju maitsvamat toitu kui siin.

Või kasutatakse rohkem hoopis lapsehoidja teenuseid?

Tavaliselt üritatakse kasutada vanavanemaid lapsehoidjatena nii palju kui võimalik. Eks kasutatakse ka lapsehoidja teenuseid, aga väga populaarne see siin pole. Pigem kogub populaarsust selline teenus nagu “päeva ema”, kus üks ema hoiab enda kodus paari last.

Ise pole lapsehoidja teenuseid kunagi kasutanud ja sõbrad ka ei kasuta, aga keskmine maksumus on umbes 7,50€/h. Päeva ema teenus vòib maksta 400-500€ kuus.

Kuivõrd osalevad isad lapsekasvatuses?

Minu arust on siin isade ja vanaisade seas lastekasvatamine väga popp. Meie sõpruskonna isad osalevad lapsekasvatuses väga aktiivselt, aga ka üldiselt vaadatuna tundub, et Hispaania isad ja vanaisad tahavad ja viitsivad tegeleda oma laste ja lastelastega. Üldse pole harv juhus näha neid lastega mänguväljakutel, rannas, kooli ja lasteaeda viimas või lasteaia ja kooliüritustel. Ka õhtused vanniskäigud ja muinasjutulugemised ei tundu neile probleemiks olema.

Mis sind sinu uues koduriigis laste kasvatamisega seoses kõige rohkem üllatas või millega sul oli kõige raskem harjuda?

Üllatas see, et kõik tunnevad huvi, kuidas rasedus läheb, mis soost laps on ja kui kaua veel jäänud on. Võõrad tänaval tulevad ja küsivad ilma häbenemata. Ja kui laps juba sündinud, siis vaadatakse ikka kärru, kiidetakse ja küsitakse igasugu lastega seonduvaid küsimusi. Tundub, et hispaanlastele meeldivad lapsed väga. Võib-olla just seetõttu seotakse beebi käe külge punane pael, mis peaks kurja pilgu eemal hoidma.

Hispaania lapsed tunduvad võrreldes Eesti lastega palju elavamad ja teevad palju rohkem lärmi. Mis mind imestama paneb on see, et lapsed on kogu päeva koolivormiga. Meie vahetame riided kohe kooli peale kooli ära, aga enamus siinseid lapse on ka mänguväljakul veel koolivormiga. Hästi populaarne on siin ka tüdrukud uhketesse kleitidesse riietada ja siis nende kleitidega ka mänguväljakule tulla. Dressides lapsi näeb vähe.

Last kooli/lasteaeda viies ei lasta sind enamasti uksest sisse. Saadad lapse väravani ja siis õpetajad/kasvatajad võtavad nad vastu. Kui tahad kasvatajatele/õpetajatele midagi öelda, siis pead kirja saatma või lapsele järele minnes rääkima. Enamus lasteaedu ja koole on kõrgete müüridega ümbritsetud. Kui mu õde esimest korda nägi kuidas Sofia kooli viimine toimub, siis ütles, et nagu vangla oleks.