„Apteegiruumides korraldatav vaktsineerimine annab inimestele traditsiooniliste vaktsineerimiskohtade kõrval hea lisavõimaluse enda ja oma lähedaste tervise kaitsmiseks," rääkis Danilov. „Sügisel, kui inimesed said esmakordselt kasutada võimalust saada gripi vastu kaitsesüst apteegis, tõstis enamik apteegikülastajatest esile apteegis vaktsineerimise mugavust ja head kättesaadavust. Apteegid asuvad lihtsasti ligipääsetavates kohtades, kus inimesed on harjunud käima. See muudab vaktsineerimise inimeste jaoks kindlasti lihtsamaks," leidis ta.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Eestit on puukentsefaliidi endeemilise piirkonnana lisaks WHO-le ja Eesti Terviseametile nimetanud ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), rõhutades, et leebuvate ilmastikutingimuste tõttu on puukide arvukus järsult suurenemas kogu Euroopas.

Eestis on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse skeemi järgi: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9-12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga.

Kuidas teha nii, et puuk külge ei hakkaks, seda vaata SIIT!

Teiste riikide kogemus kinnitab, et apteekides vaktsineerimine on aidanud olulisel määral tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset. Praegu vaktsineeritakse apteekides juba 12 Euroopa riigis, osades neist ka apteekrite poolt. Eestis viivad vaktsineerimistoimingut läbi tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastavasisulise väljaõppe läbinud tervishoiutöötajad.

Apteekides teostatakse puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist aprilli ja mai vältel valitud apteekides üle Eesti. Vaktsineerida saab Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares kokku 17 apteegis. Kaasatud on kõik suuremad apteegiketid: Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek.

Seda, millistes apteekides vaktsineerida saab, näeb veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee