Statistikatabelites tuuakse välja lahutuste arvud ja protsendid, kuid palju vähem räägitakse põhjustest, mis selleni võivad viia. Siin välja toodud põhjused ei ole muidugi sellised, mis iga paari puhul raudkindlalt paika peavad, kuid statistika näitab, et need on siiski riskiteguriteks.

Individuaalsed põhjused:

  • noorelt abiellumine,

  • madalam haridustase,

  • lahutatud või üldse mitte abiellunud vanemad,

  • stressile ja emotsioonidele kergesti alluv iseloom,

  • varasem lahutatud abielu,

  • kellegi teise kui oma abikaasaga enne abielu koos elamine

  • madal sissetulek või vaesus.

Paariga seotud põhjused:

  • lapse saamine enne abiellumist,

  • vähene omavaheline suhtlemine ja kehv probleemide lahendamisoskus,

  • paarilised on erinevast rassist või kuuluvad erinevasse usku.

Mõnikord on lahutuse võimalus suurem, kuid tihti muretsevad isegi n-ö madalasse riskigruppi kuuluvad inimesed ning seega väldivad abielu üleüldse. Siiski ei päästa abielust hoidumine enamasti südamevalust ega pere ebastabiilsusest. Sellest kõigest pääsemiseks tuleks ilmselt suhteid, lapsi ja armumist täiesti vältida. Samas võib abielu mõnikord südamevalust päästa, sest tihti nähakse siis rohkem oma suhtega vaeva, sest teineteisele on antud pühendumise lubadus.

Eelnevalt loetletud põhjuste hulgas on nii dünaamilisi ehk muudetavaid kui ka staatilisi ehk muutmatuid põhjuseid. Näiteks ei saa keegi minna ajas tagasi, et parandada oma vanemate abielu, või muuta asjaolu, et saadi laps enne abielu. Positiivse küljena võib välja tuua, et ka staatilised põhjused mõjutavad meid muutuvate asjaolude kaudu ning seega saab igaüks ise midagi paremuse poole liikumiseks ära teha. Kui su vanemate abielu ei toiminud, siis sina ise saad ju näha vaeva ja oma suhtele pühenduda.

Allikas: Psychologytoday.com