Sa avastad, et võid täiesti endast välja minna, kui toidupoes pole ühtegi vaba autokujulist ostukäru. Mis sest, et käruautoga on nii raske riiulite vahel manööverdada ja et laps tirib selle ukse vahelt enda juurde istmele kõik, mille kätte saab. Sest kõige hullem on siiski see, kui vaba autokujulist käru pole ja sa pead oma pettunud lapsele otsa vaatama kui vanem, kes ei suuda isegi korralikku sõiduvahendit organiseerida.

Sa käid terve päeva ringi, printsessikleeps tagumikul, kohtud inimestega ja pead koosolekut ning sul pole kogu koomikast ja häbist aimugi, enne kui kodus ennast riidest lahti võttes selle pisikese lisandi avastad.

Sa jätad minemata oma beebihoiu koosolekule, ühistu nõupidamisele või siis kohtumisele oma vanatädiga, kuhu sa niikuinii minna ei tahtnud ja veeretad süü oma beebi kaela. Oled varem halvasti mõelnud lapsevanematest, kes näiteks tööl väidavad, et nad ei jää ületunde tegema, kuna peavad oma lapsele järele minema, kuid nüüd kasutad ka ise oma last ettekäändena, et mitte teha asju, mida sa ei taha teha.

Sa võitled pidevalt sellega, et su laps autos valel ajal magama ei jääks. Enamasti see siiski juhtub. Tavaliselt on nii, et ta jaurab autos terve tunni ja jääb magama just hetk enne seda, kui koju jõuad. Kui üritad teda vaikselt voodisse viia, ärkab ta üles ja pistab kisama. Kui sul peaks tekkima mõte ta üksi maja ette autosse magama jätta, juhtub seesama. Enamast lõpetad sellega, et istud poolteist tundi lihtsalt niisama magava lapse kõrval autos.

Sinu laps oksendab avalikus kohas ja sul tuleb see olukod lahendada. Sa kas püüad kaubanduskeskuses selle okse kinni paljakäsi või siis vaatad näiteks nõutult pealt, kuidas kõik veekeskuses basseinist välja tormavad, sest sinu laps on sinna ootamatult oksendanud. Beebiokse pole tegelikult nii hull, aga seda ainult lapsevanemate meelest. Mõni vanem peab üle elama ka selle, et beebil läheb just avalikus basseinis sulistades kõht lahti.

Sa avastad, et sinu ellu tekib superlapsevanemast sõber, kes paneb sind viimase läbikukkujana tundma. Teie lapsed käivad näiteks ühes sõimes ja neil on kõrvuti kapid. Sa avastad, et tema lapsel on alati riided puhtad, aga sinu oma suudab end alati õues parajaks murjamiks teha, et tema lapsel on trennis paremad tulemused ja et ta laps oskab ühtlasi juba ka lugeda. Lisaks jagab ta sulle igal võimalikul juhul oma suurepäraseid lastekasvatusteemalisi nõuandeid ning nagu sellest oleks veel vähe — ka tema lapse kelk on sinu lapse omast ägedam.

Sa vigastad end totral moel varem või hiljem, sest püüad oma lapse ees teha asju, mida sa varem suutsid. Või proovid asju, mis on coolid ja mille kohta sa arvad, et võiksid seda suuta. Enamasti järgneb rulasõidule, batuudil salto proovimisele ja ronimisrajal turnimisele hale ja valus kukkumine ning mõningane läbikukkumistunne ka lapse ees. Aastad pole enam need mis varem, tuleb tõdeda.

Sa hakkad täiesti võõrastele inimestele oma lapsest fotosid näitama, kusjuures sa isegi ei küsi, kas keegi ikka sooviks neid näha.

Sa tunned end kohutavalt süüdi sellepärast, et tahad mõnikord lihtsalt terve päeva üksi voodis olla. Unistad, et keegi ei tuleks sinu otsa hüppama, ei nõuaks võileiba, ei tahaks, et sa talle arvuti käima paneks. Sa ainult tahad niimoodi vedeleda, kuid sa ei tee seda.

Sa hakkad beebikoolis või siis lihtsalt mõne lapsevanemaga kohtudes automaatselt korraldama võistlust: `minu beebi on parem, kui sinu beebi´. Selline võistluslik vestlus sisaldab tavaliselt selliseid fraase: “Minu beebi hakkas juba kaheksakuuselt käima, ah et sinu oma ka, no aga minu beebi ütleb juba arusaadavaid sõnu” jne.

Sa hakkad iseendast kolmandas isikus rääkima. Ja see on kõhedusttekitav. Varem või hiljem ütled midagi sellist: “Emme ütles ju, et enne õhtusööki magusat ei söö!” Või siis: “Kuule, sai ju räägitud, et emme ei luba kummikutega tuppa tulla!” Sa ei taipa ilmselt olukorra absurdsust enne, kui sind ka tööl “Emmeks” kutsuma hakatakse.

Sa nutad südantlõhestavalt, kui mõtled sellele, et sinu laps on nii kiiresti suureks kasvanud. See juhtub enamasti siis, kui vaatad pildialbumit või leiad mänguasjakastist äranärutatud ja juustu moodi lõhnava kaisuka.

Sa ei pääse hetkest, mil paned oma lapse enda pärast piinlikkust tundma. Näiteks siis, kui kallistad teda kõikide nähes, kuid tema arvab, et on juba liiga suur memmekaks olemiseks.

Sa kõlad just nagu su ema. Mõtle sellele!

Allikas: redbookmag.com

Jaga
Kommentaarid