Lapse viivad kampadesse ja mõnuaineteni nõrgad peresidemed

Linnatänavatel ning kaubanduskeskuses hängivad noored on tihti seadusega pahuksis – nad suitsetavad, tarvitavad alkoholi ning tihti muidki sõltuvusaineid, suurel osal päevadest ei jõua nad kooli, vahel ei jõua kojugi ning ka vargus ei ole neile võõras.

Hiljuti Tallinnas läbi viidud uuringu "Noored Euroopas" kohaselt elab 5% (ehk iga kahekümnes) 15-16-aastane pealinna noor üksi, ilma vanemateta.

"Ka meie kogemus kinnitab seda fakti," sõnas mobiilse noorsootöö eestvedaja Annegrete Johanson ajalehele Pealinn. "Noortega rääkides tuleb enamasti välja, et nende kodune toetus ei ole piisav, peresuhted on nõrgad. Paljusid kasvatab üks vanem, mõned elavad suisa omapäi."

Johansoni sõnul noored ise ringihängimist hälbena ei näe. "Nende jaoks on see tavaline, normaalne tegevus," märkis ta. "Probleem on see ümberkaudsete jaoks, keda alkoholi pruukivad ja mõnikord ka agressiivsed noored häirivad."

Mis puutub noortekampade vahelisse tülidesse ja arveteõiendamistesse, siis neid tuleb Johansoni sõnul ette aina vähem. "Rahvuste tasandil omavahelist vaenutsemist, nagu paarkümmend aastat tagasi, enam ei ole," kinnitas ta. "Noortekampadesse kuulumine käib küll tihti keele alusel, kuid aina enam suheldakse mõlemas keeles."

Nii mõnelgi ula peale sattunud noorel on olnud vägagi keeruline elu ning süüdistada teda selles, et ta on sattunud halvale teele, on ebaõiglane. "Väga palju sõltub sellest, millised on kodust kaasa saadud väärtused."