See, missugune on ema ja lapse suhe, määrab lapse tulevase edu
Järjest selgemaks saab kasvatusteadlastele ja uurijatele see, kuivõrd määrava tähtsusega tulevases elus ja karjääris on lapsele tema ja ema vaheline suhtlus varajases lapsepõlves.
Sandra Tang uurib Michigani ülikoolis peresuhteid ning pere, kooli ja keskkonna rolli laste kasvamises, käitumises ja arengus. Portaalis Motto.com jagab ta nii isiklikku kogemust kui teadustöödest kogutud informatsiooni ema-lapse suhte ja selle olulisuse kohta lapse edaspidises elus.
„Lapsepõlves sõidutas ema mind igal hommikul 45minutit autoga kooli ja õhtul sama pika tee tagasi. Tihti jäime ummikutesse, mis venitasid kojujõudmise aega veelgi pikemaks. Ma vihkasin neid pikki sõite, kuid teisalt andsid need mulle ja emale võimaluse vestelda ilma teiste segajateta. Mõistan nüüd, kui olulised need vestlused olid nii meie suhtele kui sellele, kes ma täna olen," jutustab Tang.
Järjest rohkem ilmub teadustöid, mis keskenduvad ema ja lapse vahelisele suhtlusele ja selle tulemustele ning tagajärgedele. Vanematega vesteldes arendab laps oma sõnavara ja selle läbi keele mõistmist ning kognitiivseid oskusi. Emad, kes räägivad palju ja kasutavad lastega suheldes mitmekesist sõnavara annavad lastele kirjeldamatu eelise - lapsed õpivad palju rohkem ja palju kiiremini kui nende emade lapsed, kes kasutavad lastega suheldes primitiivset sõnavara ja ei pea vestlemist eriti oluliseks. Jutukate emade lapsed saavad tavaliselt ise ka palju rohkem rääkida, sest neid ei sunnita kiiresti vait, mis arendab nende vestlusoskust veelgi.
Vestluse stiil ja kvaliteet on samuti olulised ja mõjutavad seda, kui hästi või halvasti lapsed koolis toime tulevad. Emad, kes räägivad õhtul lastega päevasündmustest, küsivad neilt juhtunu kohta küsimusi ning aitavad neil meenutada mingeid kindlaid sündmusi, aitavad lastel arendada mälu ja õppida kogetut meenutama ning ümber jutustama. Emad, kes kasutavad kõnes rohkem soovidega seotud sõnu nagu „tahan" või „meeldib" õpetavad lastele unistamist ja tulevikuplaanide tegemist.
Igapäevased vestlused on justkui liimiks ema ja lapse vahel, tugevdades nendevahelist sidet ja usaldust. Lapsed õpivad nende kaudu oma vanemaid tundma, oskavad mõista ja hinnata vanemate tarkust, kogemusi ja õpetussõnu. Vanemad omakorda saavad näha lapse sisemaailma ja õpivad lapse antud signaalidele adekvaatselt reageerima, kasvatades sel moel usaldust enda vastu ning enesekindlust lapses. See, mil moel ema esimestel eluaastatel oma mudilase soovidele ja palvetele vastab, mõjutab last edaspidi terve elu! Üksinda jäetud lapsed kasvavad õnnetuteks ja neil on madal enesehinnang, aga lapsed, kes saavad ema tähelepanu alati, kui soovisid, kasvavad enesekindlateks ja julgeteks täiskasvanuteks.
Lisaks tähtsale rollile lapse akadeemilistes tulemustes on ema-lapse suhtlus määrava tähtsusega ka lapse karjääris. Lapsed, kes on kasvanud heades ja lähedastes peresuhetes, on saanud kodust kaasa väga hea suhtlemisoskuse ja probleemide lahendamise oskuse. Neile on võimaldatud erinevaid kogemusi erinevatel töökohtadel (kasvõi suvel vanaema aias rohimine või isa kontoris koristamine on väga head esimesed sammud tööelus). Kogemuste ja teadmiste pinnalt suudavad nad teha enda jaoks õigemaid karjäärivalikuid ning nad ei karda riskida. Julgete päralt aga on maailm!
„Noorena oleks ma andnud ükskõik mida, et neist pikkadest autosõitudest pääseda," tunnistab Tang. „Aga tegelikult oli emaga veedetud aeg meile mõlemale väga vajalik ja kasulik!"
