Seitse vihjet, kuidas oma lapsest õnnelik inimene kasvatada
Vanematele pole elus mitte miski olulisem, kui oma laste heaolu. Ei majanduskasv, vihmametsade kadu, poliitilised vastuolud ega kriisid konfliktikolletes pole vanemate meelest pooltki nii olulised, kui see, et nende lapsed oleksid õnnelikud. Ära süüdista end selles, et sulle maailmaasjad nii vähe korda lähevad. Õnn maailmas algab ju sellest, kui suudad õnnetunde alustuseks oma koju tuua.
Õnnelikest lastest saavad täiskasvanud, kes tulevad oma eluga hästi toime. Õnnelikud inimesed on populaarsemad, neil on paremad töökohad ja isegi suurem sissetulek, nende abielud on õnnelikumad ja nad on oma eluga loomulikult selle kõige tulemusel ka rohkem rahul. Õnnelik täiskasvanu on see, kellel on olnud võimalus olla eelnevalt õnnelik laps.
Aga kuidas ise oma samme seada, et lapse õnnetunnet suurendada? See polegi nii raske. Seitse viisi, kuidas suurendada võimalust, et sinu lapsest saab õnnelik inimene:
1. Suurenda enda õnnetunnet
Kõlab veidi isekalt, eksole? Aga see on tõsi. Kui suur on võimalus, et pidevalt hädaldaval, viriseval, teisi inimesi maapõhja kiruval ja vingus näoga lapsevanema kodus kasvavad õnnelikud ja rahulolevad lapsed? Sinu rahulolu, optimism ja õnnetunne on otseselt sinu lapse igapäevase enesetunde ja enesehinnanguga seotud. Käitumishäiretega lastel on suure tõenäosusega depressiivsed, lootusetust tundvad või hoolimatud vanemad.
Kui sa ei suuda oma elust praegusel hetkel eriti positiivset leida, siis lõpeta vähemalt hädaldamine, sest suhtumine oma probleemidesse määrab suuresti ka probleemi suuruse. Juba sellega, et oma elu maapõhja ei kiru, teed oma lapsele suure teene. Ja asu endasse vaatama, et leida asju, mis sinu õnnetunnet suurendaksid. See ei ole isekas lähenemine. Seda on vaja mitte üksnes sinu, vaid ka sinu lapse jaoks.
Mis oleks esimene samm, et ise end õnnelikumana tunneksid? See on väga lihtne, ent tulemusrikas — veeda mõnusalt aega koos oma sõpradega! Isegi siis, kui sul pole tuju, ära loobu oma rõõmsameelsete sõprade või sugulastega kohtumisest. Teadlased väidavad, et ainuüksi see, kui inimene kuuleb enda ümber teisi lõbusalt naermas, muudab enesetunde paremaks.
Ja veeda mõnusalt aega oma partneriga!
Vaata ka: Sinu lapsest kasvatab heade suhetega edukas inimene, kui ta näeb sind tegemas neid lihtsaid asju
2. Aita oma lapsel sõprussuhteid luua
Kas sinu laps on häbelik ja eelistab pigem omaette olla, sest ei julge teiste juurde suhtlema minna? Kõik lapsed ei ole selles osavad ja kõik vanemad ei tule selle peale, et oma last saab selles vallas aidata. Kõige lihtsam viis on suhelda ise oma lapsega heatahtlikult ja sõbralikult, mitte kärkides ja teda eemale lükates. Just lahkus ja empaatia on need, mida ka lapsed oma kaaslaste hulgas kõige enam hindavad. Aita lapsel pärast konfliktiolukorda oma tunnetes selgust saada ja arutage koos, kuidas oleks olnud ühel või teisel osapoolel kõige sobilikum käituda. Õpeta talle kompromisside tegemist ja andestamist. Lapsel ei peagi olema palju sõpru, kuid mõned kaaslased, kellega koosolemine talle hea tunde tekitab, on väärtuslikud lapsepõlve kujundajad.
3. Tunnusta pigem lapse pingutust, kui täiuslikku saavutust
Sina tunned ju oma last kõige paremini. Kui oledki ise perfektsionist, siis ära eelda oma lapselt, et ka kõike sinu mõõdupuu järgi täiuslikult teeb. Kui ta on midagi teinud entusiasmi ja pühendumisega, siis tunnusta teda ka selle eest, et ta oskas oma tegevuse (olgu selleks siis joonistamine, tantsimine, klotsidest ehitamine, kirjandi kirjutamine) protsessi, mitte üksnes veatut tulemust. Lapse rõõm tuleb hetkes olemisest ja selle nautimisest. Ära kustuta tema õnnetunnet lausega: “Normaalne pilt, äga värvi need servad ikka üle.”
Lapsed, kelle vanemad hindavad neid enamasti saavutuste järgi, hakkavad ka ise end väärtustama läbi oma saavutuste, mitte läbi selle, kes nad inimestena on. Kui ta ei saavuta piisavalt palju ja piisavalt kõrgeid tulemusi, on meeleoluhäired ja ängistus kerged tekkima.
4. Õpeta last asju positiivsest küljest nägema
Lapsed, kes on eelteismelistena harjunud optimistliku suhtumisega, on teismeliseeas ka nö “kergemad” lapsed. Nende maailmavalu ei saa olema nii suur ja vanematel on nendega lihtsam kontaktis olla.
Eelteismelistena on nad tundlikud ja võtavad ebaõnnestumisi ning isegi pisikest vistrikku näos ülitõsiselt. Nüüd on paras aeg talle sõbralikult ja humoorikalt õpetada, et igas asjas on ka positiivset. Näiteks, kui sinu kümneaastane tütar tuleb nuttes koolist ja teatab, et kõik naersid ta välimust, kuna ta proovis esimest korda silmameiki, siis lohuta teda sellega, et täna juhtunu välistab homse eksituse. Niisugune pisiaps võib tulla igal tüdrukul, kes enese välimusega katsetama hakkab. Ütle talle, et õnneks on temal see asi nüüd seljataga ja mõned aastad hiljem, kui teised oma meigikatsetustega puusse panevad, on tema see, kes nutuseid neiusid selle teadmisega lohutab, et kõik läheb mööda. (Ära unusta seejuures temaga ka sellest rääkida, millal sobib meiki kasutada ja kuidas seda teha.) Positiivselt tulevikku vaatav suhtumine loob teie vahele ka hea sideme, mis on aluseks edasisteks usalduslikeks vestlusteks.
Oma lastes optimistliku ellusuhtumise kasvatamine kannab vilja mitmes suhtes: optimistlikud lapsed saavad koolis paremaid hindeid ka siis, kui nende teadmised polegi ideaalsed, neil on rohkem sõpru ja rahuldustpakkuvam seltsielu.
5. Õpeta oma lapsele emotsionaalset intelligentsust
See ON õpitav, ehkki väidetakse ka vastupidist. Kõige olulisem on see, et laps õpiks omaenese emotsioone mõistma. Kui laps on endast väljas, aita tal see sisetunne üles leida ja sellele nimi panna. Aita tal uskuda, et kõik tunded, ka negatiivsed tunded, on lubatud. Kui laps õpib ise aru saama, mis tunded tema sees möllavad — kas viha, rõõm, raev, kurbus, siis see õpetab teda ka enda emotsioonidega toime tulema ja ühtlasi õpib ta aru saama teiste inimeste tunnetest. See on omakorda aluseks teiste inimeste mõistmisel ja heade sõprussuhete loomisel.
6. Veetke koos perega ega
See pole lihtsalt tühine kulunud soovitus. Ühised õhtusöögid, lauamängude mängimine, piknikud ja jalutuskäigud. Need liidavad pereliikmeid märkamatult omavahel. Samuti näitavad uuringud, et peredes, kes söövad igapäevaselt koos, kasvavad lapsed, kes on emotsionaalselt stabiilsemad ja kasutavad tulevikus vähem mõnuaineid. Need koosolemised loovad aluse usalduslikeks vestlusteks ja annavad lastele sisemise kindlustunde, ilma milleta pole ka õnnetunnet.
Vaata ka: Õnneliku pereelu 10 saladust
7. Lase oma lapsel lihtsalt mängida
Mäng ilma täiskasvanutepoolse vahelesegamiseta ja täiskasvanute poolt paika panemata reegliteta on lapse arenguks ja eneseusalduse kasvatamiseks väga oluline. Sõpradega koos vabalt mängides õpib laps oma emotsioone tõlgendama, konfliktidele lahendusi otsima ja ennast väljendama. See kõik kasvatab ka loovust ja eneseusaldust.
Lapsel on suurepärane oskus mängides olla kogu täiega oma mängu sees. Hetkes olemise oskus, mis on veel alles väikestel lastel, on väga oluline õnnetunde komponent ka täiskasvanuelu juures. Las neil seda hetkesolemist mängides nautida, et see tunne neis salvestuks, ja et nad õpiksid seda taaslooma terve elu jooksul.
